Rahvusvahelise audiitorühingu PwC andmeil on viiel põhilisel jagamissektoril - inimeselt inimesele rahandus, võrgupõhine personalivärbamine, majutus, sõidujagamine ning muusika ja video striimimine - potentsiaal kasvada tänasest väärtusest, 15 miljardilt 355 miljardi dollarini aastaks 2025. Arvan, et Eesti majandus võiks kindlasti selle sektori arengust esimeste seas osa saada.

Tehnoloogia kiire areng on juba toonud kaasa palju uut. Veel 2010. aastal valitses ühe Eestis müüdud mobiiltelefonide edetabeli tipus... nuppudega Nokia 1208. See pilt on muutunud palju. Mobiilirakendustel põhinev majandus on tekkinud äärmiselt kiirelt. Apple tuli oma tarkvarapoe App Store'iga välja aastal 2008 ning alles kuus aastat tagasi poleks iPhone'il olnud piisavalt võimast akut Uberi-suguse teenuse toimimise jaoks. Täna toimub üle 60% internetiliiklusest mobiili vahendusel, ning pool sellest läbi rakenduste.

Õiguslik vaakum

Nutitelefonide poolt võimaldatavad uuenduslikud teenused, mida võib mõisteliselt paigutada jagamismajanduse ühisnimetuse alla, eksisteerivad hetkel õiguslikus vaakumis, kuna kehtiv õigusloome ei näinud ette selliste teenuste teket ega nende praegu nähtavat kiiret levikut. Kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste populaarsusest ja suurest kättesaadavusest tulenevalt on vaja seda valdkonda kaasajastada ning täiendada hetkel kehtivat regulatsiooni, mis selliste vedude teostamist keelab. Lisaks suurele hulgale kasutajatele on uute, digitaalsete infoühiskonnateenuste reguleerimine ka riigi huvides, sest nende kasutamine on teenuse digitaalse iseloomu tõttu paremini allutatav riigi, sealhulgas näiteks maksuhalduri järelevalvele ning on hõlpsasti integreeritav riigi majandusliku vereringega.

Jagamismajandust veab väga tugev tarbijate nõudlus ning seda pole peaaegu et võimalik regulatiivselt maha suruda. See pole ka mõistlik, sest jagamismajanduse reguleerimine saab anda hoogu majanduskasvule. Jagamismajanduse Eesti õigusesse integreerimine loob võimalusi täiendavaks maksutuluks, annab inimestele juurde võimalusi täiendava sissetuleku teenimiseks ning vähendab vajadust isikliku auto omamise järele, muutes seeläbi meie tarbimist efektiivsemaks. Ühtlasi võimaldab tehnoloogia anda tarbijatel kiiret ja vahetut tagasisidet, mis loob reaalajas olukorra, kus klient on kuningas.

Algatame eelnõu

Ja just seepärast algatame koos heade kolleegidega Riigikogust vastava seaduseelnõu. Meie eesmärk on luua seadusandlus, mis sobib kaasaega, mitte ei proovi suruda kaasaega vanamoodsasse seadusandlusesse.

Algatatud seaduseelnõu olulisim element on õigusruumi uue termini toomine - kokkuleppevedu ehk tasu eest sõitjatevedu kuni üheksa istekohaga sõiduautos. Kokkuleppevedu ei ole ühistransport ega taksoteenus ja sellele on kehtestatud selged ning karmid nõuded, näiteks peab tellimine käima üksnes läbi elektroonilise süsteemi. Samuti ei rakendata kokkuleppevedudele ühtegi ühistranspordile ette nähtud õigust, näiteks sõita bussiradadel.

Elektrooniline kokkuleppevedude süsteem peab muuhulgas kuvama veo tellimisel selle teostaja ja juhi nime ning sõiduki registreerimismärgi. Nende andmete kuvamine tellimishetkel, st siis, kui sõitja elektroonilise süsteemi abil alles veo teostajat valib, on omakorda olulised teadliku valiku tegemiseks. Lisaks peab süsteem kuvama sõitjale tasu arvutamise meetodi ning kõik tasud, mis veoga kaasnevad, et vältida ootamatuid lisatasusid. Samamoodi peab süsteem kuvama juba tellimishetkel sõitjale kokkuleppeveo koguhinna, kui tellimisel määratakse teekonna lõpp-punkt.

Sõidujagamise eelnõu on juba ka Leedu parlamendi menetluses. Otsustavalt edasi liikudes saab Eesti olla Euroopa Liidus üks esimesi riike, võib-olla ka esimene, kes reguleerib sõidujagamise oma seadusandluses. Senikaua, kuni vana Euroopa riigid vaidlevad ega mõista, et „hambapasta on tuubist väljas" ning internetti kinni ei saa panna, võiks Eesti näidata eeskuju ja tuua jagamismajanduse valdkonna Euroopas esimesena seadusandlusesse. Juba praegu teeb jagamismajanduse globaalne lipulaev Uber aktiivset koostööd Eesti maksuametiga, loomaks uudseid lahendusi jagamismajanduse arendamisel. Seda on märgatud üle Euroopa, võin kinnitada.

Kokkuvõttes rikastab sõidujagamise reguleerimine tarbijate valikuvõimalusi ja vähendab ühiskondlikke kulusid. See annab hoogu majanduskasvule ja näitab taaskord, et Eesti on jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliider. Kui hoiame oma õigusliku keskkonna sellisena, mis võtab arvesse uue majanduse võimalusi, siis on see keskkond, milles sünnivad ka uued Skype'd ja Transferwise'd.