„Tulenevalt Narva domineerivalt venekeelsest keelekeskkonnast kaebusi taksojuhtide eesti keele ebapiisava oskuse kohta pole keeleinspektsioonile laekunud. Samas ei ole ka ühtegi põhjust muuta kehtivat keeleseadust, lihtsalt on mõistlik anda täiendavalt aega vajaliku keeleoskuse omandamiseks. Keeleseadus jääb kehtima täies mahus ja taksojuhid saavad jätkuvalt oma tööd teha,“ ütles Kivimägi ning lisas, et eesti keele omandamine tuleb senisest tõsisemalt päevakorda võtta.

Eelmisel aastal vastu võetud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab hiljemalt 1. aprillil 2016 taksojuhtidel teenuse osutamiseks olema teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust tõendav dokument B1 tasemel.

Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa ja Mart Nuti esitatud muudatusettepaneku kohaselt võiks anda taksojuhtidele teeninduskaarti taotledes erandkorras õigus keeleoskust tõendav dokument esitamata jätta kuni 1. aprillini 2019 ja anda soovijatele välja tähtajalised teenindajakaardid. Muudatusettepaneku esitaja Andres Herkeli sõnul tagataks sellega piisavalt pikk periood eesti keele omandamiseks ning samas kõik taksojuhid saaksid teenindajakaardi kasutusele võtta alates 1. aprillist.

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017. Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja taksojuhtide keelenõudeid puudutavad sätted, jättes need keeleseaduse reguleerida.

Majanduskomisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu teist ja kolmandat lugemist riigikogu täiskogus järgmisel nädalal.