Soome endine välisminister ja aasta aega ka peaministrina tegutsenud Stubb rääkis Krimmi juhtumist USA lugupeetud väljaandele Foreign Policy eelmisel nädalal.

„Ma arvan, et Krimm on lootusetu juhtum (lost cause), ükskõik kui palju me tahame teisiti uskuda, aga kui Venemaa tõestab, et annab järele Kiievi ja Ida-Ukraina osas, võib see minu arvates põhjustada liikumist sanktsioonide kaotamise osas,“ ütles Stubb Foreign Policyle.

Kui annekteeritakse Krimm ja teised sellega nõus on, võivad nad annekteerida ka midagi muud. Mis siis, kui järgmiseks annekteeritaks Helsingi?

Kui Uusi Suomi küsis laupäeval Ilveselt, kas ta on nõus, et Krimm on lootusetu juhtum, tuletas Ilves kõigepealt meelde oma tööd Raadio Vaba Euroopa ajakirjanikuna 1980. aastatel. Siis pidasid mõned läänes vägivaldselt Nõukogude Liiduga liidetud Balti riike lootusetuteks juhtumiteks.

„Ma ei usu lootusetutesse juhtumitesse. On tähtis mõista, et me ei saa minna tagasi „business as usual’i“ juurde nii kaua, kuni Krimm on annekteeritud. Sest kui annekteeritakse Krimm ja teised sellega nõus on, võivad nad annekteerida ka midagi muud. Mis siis, kui järgmiseks annekteeritaks Helsingi?“ küsis Ilves.

Uusi Suomi kirjutab, et Helsingi ülikooli suures aulas korraldatud üritusele kogunenud publik oli sellega üllatatud. Saalis oli mitmeid Soome välispoliitika raskekaallastest eksperte ja Helsingis tegutsevaid välismaa diplomaate.

Uusi Suomi sai hiljem Ilveselt täpsustuse selle kohta, mida ta mõtles, kui mainis Helsingit.

Presidendi kantseleist öeldi, et mõte oli lihtsalt öelda, et „kui Krimm annekteerida ja teised sellega nõus on, võivad nad põhimõtteliselt mida iganes muud teha“. Helsingi oli seega vaid publikule heidetud üldine näide, sest oldi parajasti Helsingis.