30.03.2016, 00:10

Vene koolide keelereform tekitas Eestisse kadunud põlvkonna

Ehkki 60/40 koolireformi puudujääkidele on raportid osutanud nii enne kui ka pärast reformi, pole riigil seisukohta, kuidas noorte kukkumist pehmendada. Võluvitsa nähakse põhikooli keeleõppes, ent juba gümnaasiumi jõudnute puhul kehitab riik õlgu.

Riin Aljas

riin.aljas@epl.ee

Osa vene õpilasi valib pärast üheksanda klassi lõpetamist kutsekooli mitte niivõrd soovist ametit omandada, kuivõrd hirmust, et gümnaasiumis ei saa nad eestikeelse õppe tõttu hakkama.

Foto: Shutterstock

„Tagajärjeks on peavoolust kõrvale jääv ning hääbuv ja kinnikasvav endine jõelooge, millest nüüd on saanud vanajõgi ehk soot.” Kesk- ealised lugejad, kel vene keel nõukogude ajast suus, proovige ära tõlkida! Või „tuntumad moondekivimid on gneiss ja marmor” või „20. sajandi lõpus hakati eristama ka kvaternaarsektorit”. Päris keeruline. Ent nendesamade geograafiaõpikust pärinevate lausete tõlkimisega peavad iga päev hakkama saama vene koolide gümnasistid. 2011. aastal, kui alustas esimene 60% aineid eesti keeles õppiv vene koolide lend, saavutas neist B1 keeletaseme ainult veidi üle poole üheksanda klassi õpilaste. B1 on selline tase, millega saab ära öelda kõik enda jaoks vajaliku ja tuntud teemal lihtsamat teksti koostada. Koolijuhtide sõnul on gümnaasiumis õppimiseks vaja vähemalt keeletaset B2.

„Kui seitsmendas klassis keelekümblus hakkas, muutus geograafia ja füüsika õpetamine eestikeelseks. Nad hakkasid õppima eestikeelse õpiku järgi, õpetaja seletas eesti keeles... ja aru ei saanud nad mitte midagi. Kodus õppimisele hakkas kaks korda rohkem aega kuluma ja lõpuks õppis ta lihtsalt asjad kontrolltööks pähe. Viimaks läks stress nii suureks, et vahetasime kooli,” jagab oma Tallinna venekeelses koolis õppinud tütre kogemusi ka ise õpetajana töötav Eleonora. Praeguseks õpib tema tütar teises venekeelses koolis. Uue kooli 10. klassis probleeme ei ole. Eleonora sõnul on tütrel ka eesti keel nüüd paremini selge ja kooli õpetajate eesti keele oskus on palju parem. Alles jutu lõpus mainib ta justkui möödaminnes, et tegelikult palkasid nad ka eraõpetaja, kes tütart eesti keelega aitab. Eratunde võtavad paljud vene koolide õpilased, riik nende eest ei maksa.

Kommenteeri Loe kommentaare (185)