30.03.2016, 00:10
Vene koolide keelereform tekitas Eestisse kadunud põlvkonna
Ehkki 60/40 koolireformi puudujääkidele on raportid osutanud nii enne kui ka pärast reformi, pole riigil seisukohta, kuidas noorte kukkumist pehmendada. Võluvitsa nähakse põhikooli keeleõppes, ent juba gümnaasiumi jõudnute puhul kehitab riik õlgu.

Osa vene õpilasi valib pärast üheksanda klassi lõpetamist kutsekooli mitte niivõrd soovist ametit omandada, kuivõrd hirmust, et gümnaasiumis ei saa nad eestikeelse õppe tõttu hakkama.
FOTO:
„Tagajärjeks on peavoolust kõrvale jääv ning hääbuv ja kinnikasvav endine jõelooge, millest nüüd on saanud vanajõgi ehk soot.” Kesk- ealised lugejad, kel vene keel nõukogude ajast suus, proovige ära tõlkida! Või „tuntumad moondekivimid on gneiss ja marmor” või „20. sajandi lõpus hakati eristama ka kvaternaarsektorit”. Päris keeruline. Ent nendesamade geograafiaõpikust pärinevate lausete tõlkimisega peavad iga päev hakkama saama vene koolide gümnasistid. 2011. aastal, kui alustas esimene 60% aineid eesti keeles õppiv vene koolide lend, saavutas neist B1 keeletaseme ainult veidi üle poole üheksanda klassi õpilaste. B1 on selline tase, millega saab ära öelda kõik enda jaoks vajaliku ja tuntud teemal lihtsamat teksti koostada. Koolijuhtide sõnul on gümnaasiumis õppimiseks vaja vähemalt keeletaset B2.
Oled juba tellija?