Reinsalu "Panama paberitest": maksude optimeerimine ei pruugi olla vormiliselt seadusevastane, vaid ennekõike moraali küsimus
Suurim probleem selles juhtumis peitubki inimkonna jaoks tõsises silmakirjalikkuses ennekõike demokraatlike riikide juhtide puhul. Mossack Fonseca juhtumis on püütud läinud nädalal näidata, et maksuparadiisid on mingisugune hääbuv või kõrvaline nähtus maailma majanduses.
Tegelikult pole see maakeral nii sugugi. Erinevad arvamused on hinnangulised, kuid maksuparadiisidest juhitavat maailma majandust hinnatakse mitmetesse protsentidesse. Saksamaa eksperdid hindavad, et maksuparadiiside kaudu hallatakse ligi seitsmendikku Saksamaa finantsvaradest. Põhjused maksuparadiisi kasutamiseks on kahte tüüpi. Esiteks, soov varjata raha päritolu, olgu siis tegemist organiseeritud kuritegevuses või poliitilises korruptsioonis hangitud rahaga. Selline rahapesu on otsene ja ränk kuritegu. Selle eest vastutab inimene kes raha pesi ning vastutus on ka isikutel, kelle hooletus või suisa tahtlus seda võimaldus. Siia alla kuuluvad ka krediidiasutused. lmselt on nii Suurbritannia ja Rootsi finantsinspektsioonide revisjonid ja arupärimised lähtuvad just ka sellest aspektist.
Finantsasutus ei tohi aidata kliendil seadust rikkuda, vastupidi, ta peab rahapesu kahtluse korral sellise tegevuse tõkestama. Mossack Fonseca on oma kodulehel avaldanud selgituse, kus ütleb, et nemad ei tea midagi kundede võimalikust seaduserikkumisest, nemad pakuvad vaid platvormi ning kui kliendid on midagi ebaseaduslikku teinud, siis on nad selleks nõu saanud oma päritoluriigis. Kuna see kombinaat on toiminud tööstuslikul tasemel, siis kerkibki üles keskne küsimus, kes sellist nõustamisteenust on pakkunud. Rahapesu küsimuse puhul on muidugi nii selle kui teiste juhtumite puhul Eesti huvi tõkestada poliitilist korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust.
Läinud aasta detsembrini asus Riias ka Mossack Fonseca kontor. Kindlasti ka meie finantsinspektsioon võtab Eesti krediidiasutustelt seletused ja teeb koostööd Rootsi ja Soome finantsinspektsioonidega.
Ning teiseks, levinum eesmärk maksuparadiisi soov mitte maksa makse. Eesti maksusüsteem on palju leebem kui enamikus maailma riikides (pole pärandimaksu, ettevõtete investeeringu tulumaksu puudumine jne), mistõttu üldine objektiivne surve Eestis seda skeemi kasutada võiks olla madalam. Maksude optimeerimine ei pruugi olla vormiliselt seadusevastane, vaid ennekõike moraali küsimus. Maksudest kõrvalehiilimine seadust rikkudes on aga on lisaks moraalile ka juriidiline tõsine probleem.
Eesti maksuamet on teinud juba mõistliku üleskutse isikutel, kes selle kontori teenuseid on kasutanud, vabatahtlikult maksuametiga ühendust võttaja konsulteerida. Lekitatud ajalugu ulatub tagasi 1998. aastasse ja küllap on hulk asju juba juriidilises mõttes aegunud. Kuid moraalirisk ei aegu ja seetõttu on ühiskonna läbipaistvuse huvides saada selgust nii Eesti päritolu isikute seotuse kohta selle juhtumiga ning teisalt ka kindlus, et meie finantsasutused ei ole teinud midagi moraalselt või juriidiliselt vildakat.
Omaette iseseisev risk Mossack Fonseca taolises juhtumis on Eesti jaoks julgeolekurisk. Putini režiimi võimupüramiid on tegelikult ideoloogiliselt neutraalne, selle liikumapanev ja kooshoidev energia on korruptsioon. Kui see korruptsiooniahel purustada, siis on see kõige valusam hoop. Kuid Putini räkiti kasutab korruptsiooni nagu gaasi hoopis relvana oma huvide kontrollimisel maailmas. Seetõttu pole kahtlust et ta korruptsioonirelva kui mõjutuspoliitika osa ka Eesti mõjustamiseks pruugib.
