"Reformierakonna eelistus on leida parlamendis vähemalt 68 riigikogu liikme toetus ühiskandidaadile. Mööname, et meil on tugevad pretendendid, kuid me ei vali presidenti üksi," ütles Rõivas. "Enne, kui me jõuame konkreetsete nimedeni, soovime välja selgitada, kas parlamendierakondadel on põhimõtteline valmisolek president riigikogus ära valida."

Rõivas tõdes, et Reformierakonnal on kolm võimalikku presidendikandidaati – Siim Kallas, Marina Kaljurand ja Urmas Paet -, kuid erakond teab, et tuleb leida laiem konsensus.

"Kui selline kandidaat leitakse, kellel oleks riigikogus vähemalt 68 parlamendiliikme toetus, siis Reformierakonna taha presidendi valimine ei jää," märkis Rõivas.

Rõivase sõnul peab president olema tugev välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. "See peaks olema kõigi võimalike kandidaatide eeltingimus. Samuti peaks kandidaadid olema ühiskonna ühendajad," leidis Rõivas.

"Loomulikult me soovime näha ka, et president oleks jätkuvalt Eesti rahva ühendaja," lisas Rõivas.

Rõivas avaldas lootust, et teised parlamendierakonnad on valmis tõiselt kaaluma neid pretendente, kes on arvamusküsitluste järgi ka rahva seas populaarsed. "Ma loodan, et ei teki sellist kiusatust puhtalt n-ö mängu pärast või poliittehnoloogiliselt pakkuda välja kedagi, keda rahvas ei ole kümne populaarsema hulka isegi valinud, lihtsalt selleks, et oma kandidaati iga hinna eest esitada," sõnas Reformierakonna esimees.

"Kuna tegemist on esimeses järjekorras parlamendi valikuga, siis parlamendil peab olema vabadus otsustada, aga minu hinnangul ei saa parlament täielikult vastuollu minna rahva arvamusega," märkis Rõivas

Valitsusliidul on parlamendis 59 kohta, presidendi valimiseks peab olema parlamendis 68 saadiku ehk riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid