Kas „nutipõlvkond” teeb eelmistele generatsioonidele ära?
Tehnoloogia areng ja kättesaadavus on toonud õppetöösse muutusi, mis polnud veel kümneid aastaid tagasi võimalikud. Näiteks saab küsimustele elektrooniliselt vastata, oma nutitelefoniga internetist fakte otsida, millimeetripaberi asemel arvutiekraanil graafikuid joonistada.
Eri maade uurijad on väljendanud arvamust, et peale kasvab uus põlvkond õppijaid, kes omandavad teadmisi hoopis teistmoodi, kui omandati varem: interaktiivsemalt, uurivamalt, teadlikumalt. Seda põhjendatakse mõttekäiguga, et tänapäeva noorem põlvkond on juba n-ö sündides tehnoloogia kätte saanud, käsitseb seda vanematele generatsioonidele uskumatult loomulikul moel ja aktiivne tehnoloogia mõjuväljas olek on muutnud ka nende õpingud efektiivsemaks.
Murettekitavad arengud
Üldiselt võib öelda, et kui veel sajandi alguses suhtuti optimistlikult sellesse, millist mõju avaldab tehnoloogia kasutamine õppeprotsessile, siis viimastel aastatel on märgata hoopis murettekitavaid tulemusi.
Üks ilmsemaid tegureid, mida õppimise puhul vaadatakse, on õpilase akadeemiline edukus ehk hinded ja testide tulemused. Liiga sagedase arvuti ja nutiseadmete kasutamise ja kehvemate õpitulemuste seost on kinnitatud mitmetes töödes. Teisalt on eksperimentaalselt tõestatud, et osa arvutimängude mõõdukas mängimine tundides on aidanud parandada õpilaste matemaatika ja inglise keele oskust.
Sellest, kuidas meie õpilastel koolis läheb (vähemasti akadeemilise edukuse mõttes), saame lugeda SA Innove avaldatavast PISA tulemuste raportist. Millegipärast ei kajastanud PISA 2012 Eesti raport arvutite kasutamist puudutavat infot. Kuid andmetes leidub selle kohta mõndagi.
Nimelt küsiti õpilaste käest ka seda, kui sagedasti nad arvutit kasutavad. Peale selle esitati muid tehnoloogia kasutamist puudutavaid küsimusi: nt uuriti, kui sagedasti kasutavad õpilased arvutit kodus meelelahutuse või suhtluse tarbeks ja kui palju õppimise jaoks (näiteks info otsimiseks või kodutöö vormistamiseks). Samuti sooviti teada, kui palju kasutatakse arvutit koolis: jälle uuriti eraldi, kas seda tehakse õppetöö otstarbeks või kaaslastega suhtlemiseks ja meelelahutuseks.
Eesti tulemused
PISA 2012 uuringus osales üle 4000 15-aastase Eesti õpilase. Selle uuringu analüüsi tulemused olid ühelt poolt optimistlikud, teisalt aga manitsesid ettevaatlikkusele.
** Näiteks sage internetist uudiste lugemine oli seotud paremate PISA lugemistesti tulemustega: õpilased, kes loevad uudiseid iga päev, said lugemistestis oluliselt paremaid tulemusi kui need, kes loevad internetist uudiseid väga harva või üldse mitte. Ent enamiku muude arvuti kasutamist puudutavate küsimuste puhul ilmneb paraku vastupidine seos: õpilased, kes kasutavad arvutit mõõdukalt või üldse mitte, saavad kõikides saavutustestides (matemaatika, lugemine ja loodusteadused) paremaid tulemusi kui need, kes kasutavad arvutit iga päev.
** Nii sotsiaalmeedia kasutamisel kui ka arvutimängude mängimisel on oluline seos kehvemate testitulemustega. Huvitav paradoks: õpilastel, kes teevad arvutiga iga päev mõnes õppeaines grupitöid, on halvemad PISA testi tulemused kui neil, kes teevad grupitöid harvem.
** PISA 2012 andmetes on ka info, kas õpilastel on nutitelefon. Analüüs näitas, et õpilastel, kellel on nutitelefon ja kes seda kasutavad, on kõigi saavutustestide lõikes kehvemad tulemused kui neil, kel nutitelefoni pole.
Varasemate uuringute tulemusi – et nutiseadmete ja arvutite sagedase kasutamise ning õpitulemuste vahel on negatiivne seos – on teadlased põhjendanud erinevalt. Näiteks oletatakse, et õpilaste tähelepanu on hajutatud, klassiruumis on rohkem rööprähklemist (ingl multitasking) ning nii koolis kui ka kodus õppimiseks on aega vähemaks jäänud.
Sõltub õppimisstiilist
Minu ja psühholoogiadoktorant Dmitri Rozgonjuki juhendatav Kristiina Saal kaitseb sel kevadel Tartu ülikooli psühholoogia instituudis uurimistööd, milles leiab, et arvutite ja nutiseadmete kasutamine on seotud ka üliõpilaste õpistiiliga. Tudengitel, kes kasutavad arvutit või nutiseadet konspekteerimiseks, on sügavam õpistiil (st nad õpivad selleks, et saada õpitust paremini aru ja luua loogilisi seoseid); seevastu peamiselt sotsiaalmeedia tarbimiseks või uudiste lugemiseks seadmete kasutamine on seotud pindmise õpistiiliga (õpitakse pigem selleks, et eksam või arvestus ära teha). Varem on küll leitud, et sügavam õpistiil on seotud paremate akadeemiliste tulemustega, kuid õpistiili sidumine arvutite ja nutiseadmete kasutamisega on sellises kontekstis esmakordne.
Negatiivne mõju ei avaldu ainult inimese enda, vaid ka tema kaaslaste puhul. Näiteks väidab 40% üliõpilasi, et neid häirib, kui kaaslased tegelevad oma aparaadis millegi loenguvälisega (nt kasutavad sotsiaalmeediat, mängivad jms).
Sotsiaalne suhtlus vs. depressiivsus
Akadeemiline edukus ja klassiruum on ainult üks elu osa, mida liigne arvuti- ja nutiseadmete kasutamine võib mõjutada. Näiteks on leitud, et arvutite kasutamine võib soodustada üliõpilase sotsiaalse võrgustiku teket ja laienemist, mis on positiivne faktor uue keskkonnaga kohanemiseks. Aga on leitud ka seoseid ärrituvuse, keskendumisvõime nõrgenemise ja ka suurema depressiivsusega. Kõik mainitud psühholoogilised tegurid on kindlasti seotud õpilaste koolis edasijõudmisega ja ka sellega, kuidas nad end üldse koolis ja mujal elus tunnevad.
Ilmselgelt on arvutite ja nutiseadmete kasutamisega võimalik õppeprotsessi huvitavamaks ja efektiivsemaks muuta. Võib-olla peame veelgi rohkem mõtlema sellele, kas ja kuidas nii õpetajatele, vanematele kui ka lastele tehnoloogilist kirjaoskust õpetada.
