Eesti on väga väike ühiskond. Väga keeruline on mitte näha ärritunud elukaaslasi teineteise kallal avalikus kohas vägivalda tarvitamas, ühte ja sama kodutut hommikul vastu jalutamas või väikest poissi keskööl, seljakott seljas, kesklinnas hulkumas. Nähes neid probleeme korraks, on lihtne neid unustada, kuid nähes neid olukordi kordumas, tekib paljudes meis pahameel ja küsimus, miks riik midagi ette ei võta. Riik kui üks nendest „ustest”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid