Sel nädalal tegelesin kristlike jaanivorstikeste turule toomisega. Jaanipäeval on ju vorstide järele suurem nõudmine ja oleks rumal, kui kirik samuti inimeste apluse pealt kena kopikat ei teeniks. Jaanipäev ei pea sugugi olema paganlik püha, üsna lihtne on muuta see religioosseks riituseks. Jaanilõke pole ju oma olemuselt midagi muud kui tuleriit ning kui selles kärssavatele vorstikestele anda ketserite ja nõidade kuju, on lusti palju. Eriti lastel! On ju vahva, kui saad orgi otsa ajada mitte tavalise viineri, vaid „Juustuse ketseri” või „Nõia köömnetega”. Minu eriline lemmik oli „Ateist astelpajumarjadega”. Aga keele viis alla ka „Giordano Bruno jäägri moodi”.

Jaanilõke pole ju oma olemuselt midagi muud kui tuleriit ning kui selles kärssavatele vorstikestele anda ketserite ja nõidade kuju, on lusti palju.

Maiustasin parajasti „Küüslauguse hereetikuga”, kui mulle helistas Taavi Rõivas, minu väike sõber. Vanas eas on mulle lapsed kohutavalt meeldima hakanud! Nad on nii armsad, et ära tahaks süüa! (Eriti kui tead, kui hästi inimesed maitsevad!)

„Noh, marakratt!” ütlesin lahkelt. „Kuidas sul läheb?”

„Pahasti,” vastas Taavi. „Tädi Kaljurand hirmutab mind.”

„Tohoh!” imestasin mina. „Kuidas siis nii?”

„Jah, hirmutab!” kordas Taavi. „Muudkui räägib, et kui teda presidendiks ei valita, siis ta tuleb Reformierakonda. Mina ei taha, et ta tuleb! Meil on siin poistega nii mõnus, aga kui tädi siin on, siis ei tohi enam voodis popkorni süüa ja kell üheksa õhtul peab magama minema. Onu Jumal, aita meid!”

Ma sain pahaseks. Lapsi ei tohi sedasi hirmutada, nad võivad eluaegse trauma saada.

„Ole mureta, küll ma kõnelen tädiga!” lohutasin vaest poissi. „Ära karda!”

„Kõnele jah,” palus Taavi. „Ja ütle, et kui ta tulla proovib, siis meie oleme siin kõik vaadanud filmi „Üksinda kodus” ja oskame ennast kaitsta!”

Helistasingi kohe proua Kaljurannale.

„Mis jutt see on, et kui sa presidendiks ei saa, siis lähed Reformierakonda?” riidlesin ma. „Ei tohi niisugust nalja teha!”

„Aga ma mõtlen seda tõsiselt!” kinnitas proua Kaljurand. „Kui ma presidendiks ei saa, siis pole enam millelgi mõtet. Siis pea ees Reformierakonda ja kõik!”

„Inimesele pole antud voli ise otsustada, millal ta Reformierakonda astub!” ütlesin rangelt. „Sellised asjad on Jumala kätes! Kui mina leian, et sul on aeg Reformierakonda astuda, siis ilmub sinu ette mu ingel Rain ja ütleb sulle kõuehäälel: „Tule minuga, naine!” Siis langeta pea, jäta oma sõprade ja lähedastega hüvasti ning mine. Aga mitte enne! Ise Reformierakonda astuda on suur patt, said aru?”

„Sain aru,” ohkas proua Kaljurand alandlikult. „Palun vabandust!”

Mina aga tõstsin ette uue portsu „Juustuseid ketsereid”. Lõke oli nad kenasti lõhki kõrvetanud, keele viis alla.