"Kõrboja peremees"

Mahu poolest ei ole tegemist just suure romaaniga, ometi on Katku Villu ja Kõrboja Anna eesti kultuuris samasugused märgid nagu Ukuaru Aksel ja Minna. Ega’s Särevi ja Tammsaare koostöös kirjutatud näidendit muidu iga natukese aja tagant lavale toodaks. Praegusel ajal sobib Anna ja Villu romantilis-realistlik lugu olemuselt hästi kokku rahvusromantilise minapildiga, mida Mikita raamatute põhjal taas hoolsalt üles ehitatakse.

Katku Villu ja Kõrboja Anna on eesti kultuuris samasugused märgid nagu Ukuaru Aksel ja Minna.
On kaks talu, Kõrboja ja Katku, esimene neist tõeline suurtalu, teine väiksem kohake Kõrboja külje all. Peremees Katku Jüri pole seda Kõrboja omadele sugugi maha müüa tahtnud – iga mees peab ikka ise oma leiva teenima ja oma talu pidama, olgu see kui tahes raske ja tänamatu. Uhkus ikka üle kõige. Kahe talu peale on kaks pärijat: Katkul pere teine poeg Villu, kes raamatu alguses vangist koju jõuab, ja Kõrbojal tüdruklaps, linnas kõrge hariduse saanud Anna. Kokku puutusid need kaks inimest viimati teismelisena, kui Anna enda teadmata Villul silma peast välja torkas.

Anna lepiks ka vigasega

Kõrboja Anna esindab romaanis 20. sajandi alguse emantsipeerunud naist. Kui ta isa käest talu vastu võtab, on tal ainult üks tingimus: peremehe peab ta saama talule ise valida ja kui sellist ei saa, nagu tahab, antakse talu käest ära. Mis muud isal üle jääb, kui oma ainukese tütre, ainukese lapsega nõusse jääda.

Tammsaare ei ole „Kõrboja peremeest” kirjutades milleski allahindlust teinud.
Ümberkaudsetes metsades liigub ringi vangist pääsenud Villu, kes enda teadmata on peremeherolli valitud. Villu on lähedal saunahurtsikus elavale Eevile lapse teinud, kuid ei kiirusta sugugi teda vaatama, ehkki poeg hakkab juba kõndima. Nii et tegemist on klassikalise armukolmnurgaga, kus ühel tormakal mehel on valida jõuka taluperenaise ja vaese saunatüdruku vahel. Villu on inimene, kes elab unistustes. Ei ole temas seda Katkule vajalikku vaikset töörügajat, kes oma isa kombel peaks talu täpselt nii, nagu seda alati on tehtud. Ei, Villu unistab ja tahab suuri tegusid teha. Tema hakkab õhku laskma kive, mis ta rammusa põllulapi peal laiutavad. Uhkus sunnib. Anna isa jälle on unistaja, kes on Kõrboja käest ära lasknud, mistap ta jääb Anna esitatud tingimusega nõusse. Uhkus tuleb alla neelata.
Kui Anna oma tagasituleku tähistamiseks ümberkaudse rahva jaanitulele kutsub, viib Katku Villu järvele ilutulestiku, mis ilmarahva rõõmuks taeva poole lastakse. Ilus on see öö. Elu ilusaim jaanituli. Kuni Villu uhkus viib pidulised kivipõllule, et teha seal üks ilmatusuur kõmakas.
"Kõrboja peremees"

Uhkus ajab upakile ja Villu saab kurjasti viga. Anna armastus sellest ei hooli. Anna armastus kutsub vigase mehe ikka Kõrbojale peremeheks. Mida teeb selle peale mehe uhkus? Tammsaare ei ole „Kõrboja peremeest” kirjutades milleski allahindlust teinud. Osava inimhingekirjeldajana on ta tegelaste olemuse väheste lausetega esile toonud, jättes ometi ka lugejale piisavalt mõtestamisruumi. Osava ühiskonnakirjeldajana on ta lugeja ette toonud toonase talupidaja dilemma: kuidas liikuda edasi olukorras, kus vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi ei julge? Osava loodusekirjeldajana on ta äratanud lugeja jaoks ellu metsajärve ja järveäärse haava. See viimane, loodus, on romaani konstant, mis ei muutu ega vaja uuestisündi.

ROMAANIST

Anton Hanseni (1878–1940) õpetaja Väike-Maarja kihelkonnakoolis oli luuletaja Jakob Tamm, kelle juhendamisel tulevane kirjanik esimest korda kirjandusega kohtus.

”Kõrboja peremehe” kirjutas Tammsaare Birkenruh’s suvitades kolme nädalaga.

Romaani esialgne pealkiri oli „Mets-Jeesukene”.

Näidend „Kõrboja peremees” tuli lavale ja ilmus ka raamatuna 1937. aastal.

Alates 2010. aastast on Tammsaare teosed avalik omand.

Raamat homsest saadaval koos LP-ga vaid nädal aega! Vaata lisa: www.lpraamat.ee