Netikelmid koorivad ka kõige tavalisema internetikasutaja paljaks ehk millised on levinumad rahapesuskeemid Eestis?
Just e-kirjadega ongi seotud värskeim skeem, millel on Eestis juba ka ohvreid. Nimelt märkas RAB eelmisel aastal juhtumeid, kus küberkurjategijad võtsid oma kontrolli alla ettevõtete omavahelise meilivahetuse, mille abil koguti ärisuhete kohta detailset infot. Eelkõige otsisid kurjategijad Eesti ettevõtteid, kes tegid tehinguid välismaa firmadega. Kõige magusamad kirjavahetused, mida kurjategijad taga ajavad, on pooleliolevad läbirääkimised kaupade või teenuste ostmiseks.
„Kaaperdatud kirjavahetusest kogutud info pinnalt võtavad kurjategijad teise osapoolega e-kirja teel ühendust – samalt aadressilt, mis tundub teisele äripartnerile usaldusväärne – ning paluvad näiliselt usutaval põhjusel ja kiiresti kanda ettemaksu teisele arvele, kui algselt kokku lepitud. Kuna kõik tundub usaldusväärne, siis nõnda ohvriks langetaksegi,” selgitas politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.
Loe edasi homsest Päevalehest!