Edgar Savisaar homses LP erinumbris augustiputšist: arvestan võimalusega, et revolutsioonid söövadki oma lapsi
Veerand sajandit on pikk aeg. Mis on kõige eredam mälestus toonastest ärevatest päevadest ?
Sündmus oli tervikuna ere. See, mis toimus nii meil siin kui ka terves Nõukogude Liidus, oli väga ärev ja otsustav aeg.
Millised olid sinu jaoks eelseisva putši esimesed märgid?
Me kõik aimasime, et miskit võib juhtuda, aga samal ajal mõtlesime, et kui midagi tuleb, siis sügiseste ürituste tõttu: parteiüritused ja ülemnõukogu kokkutulek. Peeti küllalt tõenäoliseks, et Gorbatšov võetakse maha, sest ega tal sel ajal Nõukogude Liidu sees eriti toetust jäänud ei olnud. Aga eeldati, et see toimub legaalselt ja rahumeelselt. Seda, et osad liiduvabariigid korraldavad putši päev enne uue liidulepingu allakirjutamist, pidasime kõik pigem ebatõenäoliseks.
Pidid kohtuma esmaspäeval, 19. augustil Moskvas peaminister Valentin Pavloviga, kuid too tühistas ootamatult kohtumise. Kuidas ta seda põhjendas?
Alustame sellest, et ta ei tühistanud seda kohtumist. Ta lükkas selle ainult edasi, sest ees oli liidulepingule allakirjutamine ja seetõttu ta ei saanud Eesti delegatsiooniga tegeleda.
Mis oleks juhtunud, kui Pavlov ei oleks kohtumist tühistanud ja sina, majandusminister Jaak Leimann, siseminister Olev Laanjärv, justiitsminister Jüri Raidla, riigisekretär Raivo Vare jt oleksite Moskvasse läinud?
Mõnede vabariikide tegelased, kes olid uue liidulepingu vastu väga kriitilised, olid samal ajal Moskvas kohal, aga nendega ei juhtunud midagi. Erakorraliste seisukordade komiteel, peaminister Pavlovil ja nende lähedastel oli sel ajal põhiliselt tegu, et Moskvas võimu pöörata ja Jeltsini meeskonda neutraliseerida. Arvan, et mõni päev hiljem oleks ka meieni jõutud, aga selleks ajaks oleksime Moskvast ammu läinud olnud.
Pikka intervjuud ärevatest hetkedest Edgar Savisaare silme läbi nähtuna, saad lugeda juba homme ilmuvast LP-st!
