Linnavalitsuse tellitud viimasest uuringust „Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2015" selgub, et alates 2013. aasta algusest, mil kehtestati pealinnas prii sõit, on ühistransporti oma peamise liiklusvahendina kasutavate inimeste hulk langenud tervelt 13% võrra. Kui aastal 2013. kasutas ühistransporti oma peamise liikumisvahendina 61% linlastest, siis 2015 vaid 49%. Samal ajal on auto kasutajate hulk tõusnud 5% võrra ulatudes uuringu kohaselt juba 34%-ni.

Selle aasta alguses tõsteti Tallinnas taas hüppeliselt parkimistasusid, ettekäändel vähendada kesklinnas autode hulka. Tulemus? Parkimiskohtade täituvus vanalinnas, südalinnas ja kesklinnas on püsinud samal tasemel, mis enne parkimistasude lakke tõstmist. See näitab, et linna valitud meetmed inimesi autost loobuma panna ei ole õnnestunud. Täna on aeg seda tunnistada ja välja käia uued lahendused.

Pilk tasub pöörata teistele, sest üha enam maailma suurlinnasid on küsimuse eest, kuidas vähendada autode hulka ja seeläbi muuta linnaõhk ja -keskkond puhtamaks. Näiteks Pariisis plaanitakse 2020. aastaks kahekordistada rattateede arvu, keelata diiselautod ja lubada suurema liikluskoormusega tänavatele üksnes elektriautosid. Ajalooliselt on eesrindlikud olnud näiteks Amsterdam ja Kopenhaagen, kus autokasutajate hulk on madal ning viimases tervelt 50% elanikest kasutab oma igapäeva toimetuste tegemiseks jalgratast. Tallinnas on see näitaja kõigest 0,5% ja paraku langustrendis.

Tallinn ujub headele näidetele vastuvoolu. Elektriautodele lõpetati mõned aastad tagasi tasuta parkimisvõimalus südalinnas, trolle asendatakse järk-järgult diisel- või hübriidbussidega. Rattateid pole Tallinna kesklinnas, kus vajadus nende järele on kõige suurem, eelmistest kohalikest valimistest (toimusid 2013. aastal) juurde ehitatud mitte ühtegi meetrit.

Kui tahame panna inimesed auto asemel kasutama jalgratast, tuleb luua neile selleks vajalikud tingimused. Tänane lähenemine, kus kaootiliselt jupphaaval ehitatakse juurde rattateede lõike, mis ei ole tihti omavahel ühenduseski, on asendustegevus. Linnaruumile tuleb vaadata otsa tervikuna. Kesklinn, kus asuvad suurem osa töökohtadest ja vaba aja veetmise võimalustest, tuleb ühendada kergliiklusteid pidi teiste linnaosadega. Sinna juurde aga luua ülelinnaline rattalaenutuste võrk ja senisest kiiremas tempos liikuda edasi sellel aastal alustatud elektrooniliste rattaparklate projektiga.

Kui me tahame autostumise kasvavat trendi muuta, tuleb linlastele pakkuda auto asemele reaalne alternatiiv. Vastasel juhul võib linn jäädagi parkimistasusid tõstma ja üha uusi bussiradasid maha joonima ilma, et selle tulemusena tegelikult suurt midagi muutuks.