Kas armastuse eest peab võitlema?
Tööteed tõsise põllumehena alustanud Mats Traat tuli kirjandusse luuletajana ning tema looming on algusest peale maaelu ja maainimesega tihedalt seotud olnud. Esialgu töötas tulevane kirjanik traktorijaamades ja omandas praktilise kutse põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumis. Alles 1964. aastal alustas Traat õpinguid Moskvas Gorki-nimelises kirjandusinstituudis, kust läks edasi kõrgematele filmilavastaja ja stsenaristi kursustele. Pärast 1962. aastal ilmunud esimest luulekogu „Kandilised laulud” – see oli ühtlasi kirjaniku lõputöö kirjandusinstituudis – kulus kolm luulekogu, enne kui ilmus Traadi esimene romaan „Tants aurukatla ümber” (1971), millest sai ka film (1987). Praeguseks on Traadilt ilmunud üle 20 luulekogu, neist üle pooled sel sajandil. Ent laiem publik tunneb teda kindlasti tänu tema raamatute järgi tehtud filmidele ja näidenditele.
„Inger” viib lugeja kiirkäigul Hiiumaa sügisesse, kuhu pärast rohkem kui kahekuulist eemalolekut jõuab tagasi noor õpetajanna Inger. Poole lugemise pealt hakkas vaevama küsimus: kas kusagil öeldakse, et tegemist on Hiiumaaga, või on see lihtsalt nii sügavalt rahvusteadvusse kinnistunult Hiiumaa romaan, et seda polegi tarvis öelda? Tuleb tunnistada, et ma ei leidnud Hiiumaa kohta muud tõendit kui see, et romaani esimese lause „Pärastlõunal jõudis Inger saarele tagasi” juurde on hariliku pliiatsiga tehtud täiendus „Hiiumaa International”. Kuid Vikipeedia ütleb: „Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis.”
Nii et tegemist on siis noore õpetajannaga Hiiumaal Kärdlas, sest mis linna moodi koht seal Hiiumaal veel olla võiks. Kui linn, siis Kärdla. Peategelane on inglise keele õpetaja Inger Uunvald, kelle juhatada on parasjagu abiturientide ehk toona 11. klass. Ta on õpetaja, kes meeldib õpilastele ja kellele meeldivad õpilased. Õpetaja selle sõna heas mõttes, selline, kes õpilastest hoolib ja kellest õpilased vastu hoolivad. Inger on noor õpetaja, kes ei näita veel välja suuri väsimuse ega tüdimuse märke. Ta on õpetaja ajal, kui koolis pole vett, keskküttest rääkimata – nõukogude ajal.
Praktikant ja meremees
Noored haritud naised suhteliselt väikses maakohas, kus haritud mehi ei ole eriti saada – küllap on see paljudele lugejatele noorusest tuttav olukord. Kohustusliku suunamise korras kodust eemale saadetud noored pidid kohanema uute olude ja inimestega, seal armuma või vähemalt lapse saama ja paikseks jääma. Päris üksi Inger saarel siiski pole, tal on paar sõbrannat, kes janunevad nii nagu temagi armastuse järele. Inger on hea õpetaja ja mõistatuslik naine, vähemalt nii tunduvad temasse suhtuvat kõik meestegelased. Ja neid mehi käib läbi ikka päris mitu. On linna ainuke kõrgharitud poissmees, kes peab arsti ametit. On rauakooli praktikant Kiur, meremees Jaak, kes ei tee maa peal olles muud kui joob, ja autojuht Ants, kellega Inger kord merepiknikul kohtub.
Mis lootused on sellises väikses paigas armastuseks, kui valitseb tõeline meestepõud? Hetkiti tundub, et õpetaja Uunvald läheb pioneerijuhi sündroomi teed ja hakkab lõpuklassi Toomaga rida ajama, aga ei, saatusel on siiski midagi varuks. Pärast Kiuri mittetahtmist ja purjus meremehe väljaviskamist jõuab Ingeri ukse taha Ants, kellest räägitakse kogu aeg kui pruunist mehest – eks see ole see saareinimeste segatud veri. Tuleb suur ja puhas, kirglik ja kehaline armastus, mida on isegi ettevaatlikult sõnastada püütud. Ants aga, nagu lugejagi arvata võib, ei ole vaba mees. Oo ei. Antsul on kodus naine, kes ei taha teda õieti muuks kui majaehituseks, ja kaks poega, kellele Ants isa olla tahab. Mida peab selle keskel tegema naine, kes on tõeline armastus?
Mats Traadi „Inger” homsest koos LP-ga saadaval vaid nädalajagu! Vaata lisa: www.lpraamat.ee
