Urmas Sutrop: uue erakonna loomise mõte Siim Kallase poolt mõjus külma dušina
Reformierakond võiks ju rõõmustada. Erakond on pildil. Kõik ajalehed ja televisioongi räägib ainult reformierakonnast. Oligi juba liiga palju keskerakonnast juttu. Aga nii lihtne see ei ole.
Pildil tuleb olla. Kuid erakonna liikmena soovin, et ajakirjandus räägiks meie ideedest, väärtustest, liberaalsest turumajandusest. Räägitaks sellest, et kala asemel tuleb näljasele anda õng, millega too saab ise palju-palju kalu püüda. Vaja oleks rääkida ühiskonna sotsiaalsest sidususest, noortest peredest, lastest, nõrgemate aitamisest, pensionäridest, tasakaalus riigieelarvest, riigi kaitsevõimest.
Aga kõige selle toreda asemel pestakse avalikult musta pesu ning loobitakse süüdistusi ja ka ähvardusi. Reformierakond oli just oma sisemistest erimeelsustest üle saanud. Presidendikandidaatide Kallase ja Kaljuranna pooldajad olid vastastikku sõbrakäe ulatanud, et ühiselt edasi minna. Avalik musta pesu pesemine oli lõppenud.
Ja siis nagu välk selgest taevast sellised rasvased uudiste pealkirjad: „Omad lõid noa selga“, „Pettunud Kallas võib luua uue partei“ ja „Teine kaart peab taskus olema“.
Uue erakonna loomise mõte erakonna auesimehe poolt mõjus mulle ja ilmselt kõigile minu erakonnakaaslastele külma dušina. Nagu varem seegi, et kellele ei meeldi Kallase toetamine, võib otsida endale uue erakonna. Me ei ole ju väikesed lapsed, et kui on väiksemgi erimeelsus, siis läheme ära teise liivakasti.
Kes ajakirjandust tunnevad, need teavad, et pealkirjad mõeldakse välja toimetustes, et lood paremini müüksid. Lugesin hoolega, mida Kallas Äripäeva intervjuus ise uue erakonna loomise kohta ütleb: „Vara veel. See on keeruline asi. Ma ei taha öelda, et see on täiesti välistatud.“ Samas arutleb ta, et erakonnas „on inimesi, kes on erakonnas olnud algusest peale … neid nagu maha jätta poleks ka õige“. Siin tõesti mängitakse uue erakonna loomise mõttega. Kallas arutleb nii selle poolt kui ka vastu.
Kui aga edasi lugeda, siis muutub asi palju tõsisemaks: „Uus erakond on keeruline. … Paljud äritegelased on ju öelnud, et võiks ju kaasa lüüa. Aga kui ma ütlen, et olgu, aga kas sa oled valmis ka kuskil kandideerima? Vastatakse, et ei tule kõne allagi.“ Siit võib välja lugeda, et Kallas ongi juba uue erakonna loomise mõtteid äritegelastega arutanud. Kui asjalood on nii, siis tekib kohe õigustatud küsimus, kes kellele noa selga lõi?
Aga edaspidine arutelu peaks toimuma erakonna sees, ka juhatuses, aga mitte ajakirjanduse vahendusel. Omavaheline kaklemine tuleb lõpetada ning erakonnal tuleb Kallase personaalküsimuse asemel hoopis arutada meie maailmavaatelisi ja programmilisi seisukohti.
Siim Kallas on teinud suuri tegusid ning ta on ära teeninud nii erakonna liikmete kui ka kogu Eesti suure ja sügava lugupidamise. Kuid ka tema peaks nüüd hoogu maha võtma ja presidendivalimiste kibestumisest üle saama. Muidu võib ta oma kõrge renomee maha mängida.
