Täna allkirjastati Soome-Eesti gaasijuhtme Balticconnector rahastamise kokkulepe, millega eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest 187 miljonit eurot Soome ja Eesti gaasivõrke ühendava gaasijuhtme Balticconnector ehitamiseks. Eesti jaoks on Vesikmäe sõnul eelkõige oluline see, et on alternatiivsed tarneahelad. Seda selliselt, et kui Lääne-Euroopast tuleb parema hinnaga gaas, siis võime kogu Baltikumi ja Soome varustada LNG terminalist tuleva gaasiga.

„Oluline pole, kas sellel konkreetsel hetkel tuleb gaasi rohkem üle kolmandate riikide piiri või üle Vene Föderatsiooni. Või tuleb see gaas konkreetsel hetkel kuskilt GIPList või LNG terminalist. Oluline on see, et kui on vaja, siis see võimekus on olemas, et kogu gaas tuleks kuskilt mujalt kui Vene Föderatsiooniga ühendustest,“ rääkis Veskimägi.

Balticconnector jõuab Alexela Paldiski LNG terminali

Kuigi Alexelaga Veskimäe sõnul mingeid erikokkuleppeid pole, jõuab gaasitoru Paldiskisse, kuhu on Alexela kavandanud oma LNG terminali.

„Mul oleks hea meel kui Alexela selle taotluse teeks, kindlasti see mitmekesistab Eesti tarneahelaid ja suurendab Eesti Gaasi tarnekindlust, ma hoian pöialt, et nad selle investeeringu tehtud saaksid,“ rääkis ta.

Veskimäe rõhutas, et üheski LNG protsessis firma ei osale, ega hakka seda ka tegema. Kui keegi soovib gaasitoruga liituda, tuleb esitada selleks taotlus. Täna ühtegi liitumisetaotlust tema sõnul esitatud pole. Seda nii Muugal, kus saab olema firma Vopaki terminal, ega ka Paldiskis.

Kuigi täpselt aasta tagasi oli Alexela mures, et kui regulaatorid õigeaegselt heakskiitu ei anna, pole võimalik rahastusvoorus õigeaegselt paati hüpata, on praegune seis Alexelale kuuluva Balti Gaasi juhi Marti Hääle sõnul positiivsem. Tänu Soome loobumisele möödunud sügisel on Alexela Paldiski osas saavutanud kokkulepped mõlema riigi regulaatoritega. See tähendab, et Alexela saab esitada 8. novembril lõppevas PCI voorus kaasrahastuse taotluse. Hääle sõnul võimaldaks Alexela LNG terminalist trassi voolama saata näiteks USA gaasi.

Balti Gaas on terminali rajamiseks sõlminud hoonestusõiguse lepingu Pakrineeme Sadama OÜga, millele kuulub Pakri poolsaarel 36-hektariline maatükk.

Kui Brüsselist saabub selge otsus LNG terminali kaasrahastamise osas, on Alexelal võimalik terminali ehitusehankega jätkata. Alexela on terminalide ehitamisega jõudnud aga oluliselt kaugemale Soomes, Hamina LNG terminaliga, mille projekteerimine on lõppenud ja rahvusvaheline ehitushange välja kuulutatud.

Paldiski LNG-terminali maksumust on hinnatud 300–500 miljoni euro vahemikku. Lisaks Alexelale on LNG terminali rajamisest huvitatud olnud ka Vopak, mis soovib terminali rajada Muuga sadamasse.

Koninklijke Vopak N.V. ja AS Vopak E.O.S. on lubanud koostöös Tallinna Sadamaga terminali ise valmis ehitada, rahastutaotlusvooruga nad seni ühinenud pole.

Mis on Balticconnector?

Lihtsamalt öeldes on tegemist toruga merepõhjas, mille abil on võimalik transportida 7,2 miljoni kuupmeetri gaasi päevas. Balticconnector koosneb kolmest osast: 22 km Soome maismaal, 80 km mere põhjas ja 50 km Eesti mandriosas.

2020. aastaks valmiva gaasijuhtme ehitamisele kulub kokku 250 miljonit eurot, millest 187 miljonit eurot ehk 75 protsenti saadakse Euroopa ühendamise rahastust.

Gazprom venitas rahastust?

Kui algselt asusid rahastamist taotlema Elering ja Soome Gasum ühiselt, siis juuni keskel selgus, et soomlased ei tule vaatamata korduvatele läbirääkimistele arusaamatutel motiividel rahastamistaotlusega kaasa. Oktoobri alguses muutus olukord, ning Soome valitsus teatas, et ühineb eestlastega Balticconnectori taotluse esitamisel 14. oktoobril, aga ilma Soome riigi ja Gazpromi ühisfirma Gasumita. Pärast Gazpromi lahkumist on kahe riigi koostöö tulemus märgatavalt arenenud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid