Juhtkiri: igavlevad juhid, tulge riiki teenima

Tuleva aasta alguses lahkub Taavi Kotka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri kohalt, pärast seda ei jää Eesti riigi teenistusse ühtki erasektorist pärit tippjuhti. Kui just riik ei värba kedagi sellist Kotka asemele või mõnda muusse mõjukasse riigiametisse (näiteks samuti peagi vabanevale maksu- ja tolliameti juhi kohale).

Eraettevõtte juhtimist sisaldav CV ei tee inimest küll automaatselt parimaks kandidaadiks, aga erasektori mentaliteeti oleks avalikku sektorisse igatahes rohkem vaja. Mentaliteeti, mis väärtustab seda, kelle tegevus toob kõige rohkem tulu, mitte seda, kellel on võimalikult vähe jama. Samuti on vaja juhte, keda ei kammitse aastate jooksul ametkondade vahel välja kujunenud piirid ning kellel on energiat neid suuremale ja kiiremale koostööle ärgitada.

Eesti riigile eriti olulises uuenduslikus ettevõtmises, e-residentsuse projektis jõudis Kotka enne ametist lahkumist olulise läbimurdeni: pankadele anti lõpuks õigus avada nii Eesti elanikele kui ka e-residentidele arvelduskonto kontorisse minemata. Sellega sai e-residentsuse projekt n-ö rattad alla. Aga kas Kotka saab mantlipärija, kes projekti sama kirglikult ja äpardusi kartmata edasi veab? Väljastpoolt avalikku sektorit tulnud tippjuhte, kes ametnikke mugavustsoonist väljuma innustavad, võiks riigiteenistuses olla rohkem kui üks. Mõne aasta eest oligi – peale Kotka ka Aivo Adamson maanteeameti peadirektorina ja Erkki Raasuke majandusministri nõunikuna. Kõik kolm olid eelmisest töökohast lahkudes saanud kaasa „kuldsed käerauad” ehk keelu minna aasta või paari jooksul konkureerivasse ettevõttesse tööle.

Loodame, et Kotka torge ja jutt eneseteostusest paneb vähemalt mõne igavleva ärimehe riigitööle kandideerima.

Kotka ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eestis on praegu terve põlvkond ärimehi, kes on midagi üles ehitanud ja nüüd igavlevad. „Palju toredam on kopteriga põristada või golfi mängida kui minna ja panustada riigis,” kritiseeris ta neid. Loodame, et see torge ja jutt, et „võimalus ennast võimendada on riigis palju suurem kui ettevõttes” motiveerib vähemalt mõnd igavlevat ärimeest riigitööle kandideerima.