Seega on USA saamas otsese välispoliitilise kogemuseta välisministri ning siia konteksti sobitub ka Trumpi teade loobuda luureraportite lugemisest.

Eesti vaatest lähtuvalt on olulisim, milliseks kujunevad USA ja Euroopa suhted. Seni on USA ja Euroopa Liit suutnud kõigis olulistes Euroopa julgeolekut puudutavates tegevustes ühte sammu astuda. On need siis Iraani tuumaprogrammi vastustamine, ISISe-vastane võitlus, Süüria sõda või Venemaa suhtes kehtestatud piirangud, et mõjutada Venemaad muutma oma käitumist Ukrainas. On otsitud ja leitud tasakaalupunkti majandushuvide ja inimõiguste kaitsmise osas. Nüüd on kasvamas riskid, et majandushuvid võivad hakata varjutama neid valdkondi, mis Euroopale ja USAle viimastel aastakümnetel olulised on olnud ja mida on kaitstud näiteks arusaamaga, et ka Ukraina on riik, kel on õigus ise oma tuleviku suhtes valikud teha.

USA ja Euroopa koostöö on olnud võtmetähtsusega Euroopa julgeoleku tagamisel. Seega tuleb Euroopal panustada maksimaalselt, et Euroopa-USA suhete nõrgestumist vältida ning samas hoida tasakaalu Venemaa ning ebastabiilse laiema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika naabruses.

Me ei tea veel, mida täpselt tähendab Trumpi üleminekumeeskonna jutt aastaid valesti juhitud USA välispoliitika pööramisest. Ja juba see on problemaatiline, et vaid kuu enne uue presidendi ametisseastumist on liiga palju vastamata küsimusi liiga olulistel teemadel. Seal hulgas muidugi ka Eesti jaoks.