Ohvritelt nime küsimise nõue teeb turvakeskustele muret

Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et vajaduse korral võib ohver jääda nimetuks, kuid peab saama koodi.

Sel aastal hakkas sotsiaalministeerium reguleerima naiste tugikeskuse teenust. Edaspidi korraldab naiste tugikeskuse teenust sotsiaalkindlustusamet, ministeeriumi eesmärk oli muu hulgas kontrollida senisest paremini teenuse kvaliteeti ja saada usaldusväärset statistikat, mis kokkuvõttes aitaks korrastada ohvriabi valdkonda. Kuid tugikeskustel on mure: uued õigusaktid näevad tugikeskustele ette suurema aruandluse, ohvritelt tuleks küsida nii isikukoodi kui ka nime.

Kas julgetakse abi küsida?

Varjupaikade liidu juht Eha Reitelmann aga sõnas, et juhul kui nime ja isikukoodi küsimine oleks kohustuslik, pöörduks tugikeskuste poole kindlasti vähem abivajajaid. Reitelmann ütleb, et sellise nõude kehtestamine näitab, kui ähmane pilt on ametnikel sihtgrupist. „Arvatakse, et need on naised, kes vajavad majutust ja kel on võib-olla muudki sotsiaalsed probleemid. Nende puhul ei olegi võib-olla nime küsimine probleem. Nad on niigi sotsiaalhoolekande vaateväljas. Aga naisi, kel on koduvägivalla probleem, on rohkem – pilt on kirjum,” kinnitas ta.