Trump väitis, et võim läheb mitte ühelt presidendilt teisele, vaid Valgest Majast rahvale, keda Washingtoni poliitiline establishment on pika aja jooksul sisuliselt petnud, koondades enda kätte kogu võimu ja riigi rikkust ning mitte jagades seda rahvaga. See on muidugi pesuehtne populism.

Trump kasutas väga tugevaid väljendeid rääkides teiste riikide rikastumisest USA arvelt või nende kaitse “subsideerimisest”, mis olevat USA relvajõudusid “ära kurnanud”, millega juhtivad sõjaväelased kindlasti pole nõus.

Lisaks, Trump lubas USA majandust enneolematult ergutada nimelt protektsionistlike meetmega, mida enam eksperte ei pea võimalikuks. Üleskutse “osta ameerikamaist” kõlas õõnsalt, sest USA ei ole sellises seisus nagu Saksamaa pärast Teist maailmasõda, et taolist loosungit propageerida.

Positiivsemalt jäi kõlama Trumpi seisukoht, et USA olemasolevaid liitlassuhteid tugevdatakse ning luuakse ka uusi. Radikaalse islami terrorismi lubas ta maa pealt pühkida.

Kokkuvõttes - tegemist oli ootuspärase ja keskpärase populistliku kõnega, milles polnud lubatud visiooni ega filosofeerimist.