24. veebruari õhtul helistas Tartus häirekeskusse 11-aastane tüdruk ja teatas, et vanemad kaklevad. Mõlemad tülitsejad viidi kainenema. Üldse sai politsei 24. veebruaril 556 väljakutset, neist 46 lähisuhtevägivalla tõttu. „Tavaline” reede on märksa vähem vägivaldne. Näiteks 20. jaanuaril tehti politseile 358 väljakutset, millest 31 puhul oli tegu lähisuhtevägivallaga.

Vägivaldsel lainel jätkus ka ülejäänud pühadenädalavahetus. 25. veebruaril teatati Lasnamäelt, et joobnud alaealine tütar lõi koju jõudes oma ema jalaga. Isa ei julgenud tööle minna, sest kartis, et tütar võib uuesti ema rünnata. Samal päeval sai häirekeskuses kõne Võrust, kus purjus elukaaslased olid teleripuldi pärast tülli läinud. Mees lõi naist plätuga peapiirkonda.

„Viiendik nädalavahetuse väljakutseid olid seotud vägivallaga ja neist omakorda pooled olid peretülid,” tõdes Põhja prefektuuri operatiivjuht Kristian Jaani. „Samas näitab statistika, et rohkelt peretülisid võib ette tulla ka tavalisel laupäeval, mis tähendab, et vägivald koduseinte vahel on aastaringne probleem.”

Mängus on alkohol

„Oma tööpraktikas näeme, et väga sageli on peretülides üks või mõlemad osapooled alkoholijoobes. Alkohol ei ole aga vägivalla tekkepõhjus ja kindlasti ei saa see olla vägivallatseja põhjendus või vabandus lähedase vastu kätt tõsta. Pigem on alkohol sütik ja soodustav tegur. Tegelik põhjus peitub inimeste nõrkades sotsiaalsetes oskustes, võimetuses oma emotsioone kontrollida ja suutmatuses tülisid sõnadega lahendada,” sõnas Jaani.

Võrus olid purjus elukaaslased teleripuldi pärast tülli läinud. Mees lõi naist plätuga peapiirkonda.

Jaani nentis, et täiskasvanud inimeste käitumismustrit on raske muuta, kuid lähisuhtevägivallaga tegelemine säästab lapsi, kes kasvavad vägivaldsetes peredes ja peavad tülisid pealt nägema. „Politseinikud teevad järelkontrolli peredes, kelle kohta on politseil infot vägivalla kohta. Ent probleemiga on vaja tegeleda laiemalt ja terviklikumalt. Ohvrile peavad olema tagatud kõik võimalused vägivallatseja juurest ära tulla. Ka vägivallatseja, kes tahab paraneda, peab õiget abi saama. Samuti vajavad nõustamist lapsed, kes seda on pidanud pealt nägema. See kõik vajab eri asutuste koostööd. Sama oluline on debatt avalikkuses, sest sageli aitab inimeste käitumist muuta ka hoiakute muutus ühiskonnas,” lisas Jaani.