Sarapuu vastuseks Pevkurile: uuel valitsusel pole vaja meepotti kiirelt tühjendada
Me jääme pikaks ajaks, sest tööd on palju. Küsimus on selles, kas keegi teeb viimaks meie riigi jaoks vajalikke muutusi või mitte. Meie otsustasime neid teha ja mitte läbimõtlematult ja kiirelt iseenesetarkusele toetudes, vaid kaasatud on oma ala asjatundjad.
Majanduskasv võrdub õiglasema ühiskonnaga
Eelmise aasta novembris valitsusareenile astunud Keskerakonnal ei ole olnud palju aega ja võimalusi keerata riigitüüri ühes või teises suunas harjumuspärasest kardinaalselt eemale. Siiski on saja päeva 88st ülesandest tehtud 70, osaliselt 7 ning pooleli veel 11. Ambitsioonikust oli palju, kuid töökust veelgi rohkem.
Juba esimene otsus – tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni – oli üks olulisemaid maksumuudatusi, mida tehtud. Muudatust, mis jätab keskmist palka teenivale inimesele kuni 64 eurot kuus järgmisel aastal rohkem kätte, kritiseerivad vastased kui kõrge sotsiaaltoetuse andmist või raha külvamist lennukilt. Eesmärk on vähendada palgavaesust, kasvatada sisetarbimist ja anda töötajatele lisamotivatsioon, mis loodetavasti kandub tööandjatelegi.
Seejuures ei saa riigi majanduspoliitika muidugi olla vaid poliitiliste eesmärkide tõmbetuultes, vaid igasugune muudatus tuleb hoolikalt läbi mõelda ja analüüsida. Selles aitavad valitsust tublid majandusanalüütikud, inimesed, kes pole tööl esimest päeva, vaid on oma teadmisi varasemalt rakendanud eelmiste valitsustegi aegu. Küsimus on vaid selles, mis on ühe või teise valitsuse jaoks prioriteet ja milline on ülesande püstitus.
Keskerakonna jaoks on siinkohal märksõnaks „kaasav majanduskasv“. OECD tähenduses selgitatuna on see majanduskasv, mis loob võimalusi ühiskonnas kõikidele ning jaotab riigis loodavat väärtust võimalikult õiglaselt kõigile ühiskonna kihtidele. Euroopa Komisjon on oma äsja avaldatud raportis välja toonud, et ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis üks kõrgemaid. Oli ammu aeg seda muuta ning mitte vasakpöördega, vaid pöördega normaalsusesse, kus aitame üksteist ja oleme pisutki solidaarsemad. On tõestatud, et suurema võrdsusega kaasneb pikaajaline kõrgem majanduskasv.
Ettevõtted börsile, maavalitsused ajalukku
Siinkohal tulebki rõhutada, et loomulikult ei saa majanduskasv tulla vaid maksute tõstmine näol või raha liigutamisega ühe eesmärgi täitmisest teisele ja sellele me ka ei pretendeeri. Igasuguseks arenguks on vajalik ka näiteks soodne hariduspinnas. Õpetaja palk on tõusnud selle aasta esimesest jaanuarist ning tõuseb septembris veelgi. Tõstame eesti keele õppe taset vene koolides ja kakskeelse riigiga pole mõtet seetõttu hirmutada. Seda ei tule ja ses osas mingit muutust pole küll plaanis.
Küll on aga muutunud suhtumine riigile laenu võtmisesse, mida varasemalt kardeti kui tulist tõrva. Võlg on võõra oma, kuid täna oleme veendunud, et investeeringud suhteliselt odava laenurahaga on panus tuleviku tarbeks, mitte raske laenuahel meie noorematele põlvkondadele. Rõhutan, et eelarveauke pole plaanis laenurahaga täita. Eesmärk saab olla vaid väga põhjendatud ja vajalik investeering riigi taristusse, et tõsta meie konkurentsivõimet piirkonnas. Veeuputust me seepärast ei oota, küll aga ootame kasu oma riigile ja siin elavatele inimestele.
Efektiivsemaks tuleb muuta kogu riigi toimimine. Jõuliselt oleme läbi viimas haldusreformi, mille tulemusena hakkab senise rohkem kui 200 omavalitsuse asemel eksisteerima alla 80. Niisamuti on oma aja ära elanud maavalitsused, mis olid pigem poliitilised sillad võimuerakondade ja kohalike poliitikute vahel, kui et ülimalt vajalikud institutsioonid. Maavalitsuse tööülesanded jagatakse senisest tugevamate ja suuremate kohalike omavalitsuste vahel ära. Viimaks on ka sõnal „riigireform“ sisu. Eesmärk on viia aastate jooksul Tallinna koondatud osad töökohad tagasi riigi eri otstesse, et Eesti ei võrduks ainult pealinnaga. Töö ja teenused peavad olema tagatud kõikjal riigis.
Olulise suunana võib veel välja tuua riigiettevõtete osalise erastamise. Tean, mis tundeid sõna „erastamine“ tekitab. Oleme neid näinud palju ning kaasas on see käinud riigiettevõtetega, mida seal kindlasti poleks kunagi tohtinud olla, näiteks Eesti Energia. Strateegiliselt oluliste ettevõtete müümine välismaalastele on välistatud.
Oleme aga valmis viima näiteks Tallinna Sadama börsile. Majandusinimesed ütlevad, et riik on omanikuna efektiivsuselt üks halvemaid. Teisalt saab börsifirma staatuses olev Tallinna Sadam rohkem läbipaistvamaks, mis tähendab, et sidrunimahla kraanid ehk korruptsioonivõimalus pannakse kinni. Kolmandaks saab Tallinna Sadama puhul olema tegemist ühe olulisema börsiettevõttega Eestis, mis pakub meie elanikele ja pensionifondidelegi kodumaist ja loodetavasti edukat investeeringut.
Seda kõike on olnud opositsiooni arvates liiga palju, kuid head oponendid, möödas on 100 päeva. Muutusi paremuse poole tuleb veel.
