Lukašenkat tõmbab ida poole veri, täpsemalt õigeusk (selle loodud vaimne õhkkond ka suuresti ateistlikus ühiskonnas), lääne poole aga raha. Arvamus, et raha võidab usu ja väärtused, on kogu ajaloo jooksul olnud ekslik. Usk on strateegia, raha taktika – ka läbi ja lõhki pragmaatilistes lääne ühiskondades. Nagu meie oleme oma ajaloolise läänekristlusega määratud läände, nii on valgevenelased idakristlusega määratud itta.

Aga kuidas on Lukašenka slikerdamine siiski võimalik? See ei saa ju olla eile sündinud, samuti ei tohi see olla ajast, kui too miilitsaohvitser haaras võimu riigis enda kätte. Pidetus on see, mis lubab päevapoliitilisi pooli vahetada.