Alatalu Peterburi pommiplahvatuse tagajärgedest: relvastatud julgeolekujõud tulevad tänavatele
Täna plahvatas põrgumasin Peterburi metroos ja see pole enam lennuk või sõjaväeosa. Tegu on sõjakuulutamisega kõigile ehk siis Venemaal tuleb teha sama, mis juba on sündinud mitmes Euroopa pealinnas - tänavail tagavad kodanike julgeolekut relvastatud isikud.
Venemaa võttis 1990ndate lõpul ehk siis Tšetseenia teise sõja päevil kasutusele uue terminoloogia ja taktika kõigi siseriiklike ja välismaale tegutsevate sisside suhtes - sealtpeale on neid kutsutud üksnes rahvusvahelisteks terroristideks. Tänu Putini enda kuulutamistele teavad täna kõik, et Süürias ja Iraagis tegutseva kalifaadi ridades võitleb umbes 5000 Venemaalt pärit isikut ja veel umbes 6000 SRÜ maadest pärit võitlejat.
Kui palju nii-nimetatud välisvõitlejaid 15-20 aastat tagasi Venemaa Föderatsiooni territooriumil võitles ja kui suurt osa neis võitlustes etendas välismaa, on raske öelda, sest Venemaal on seda tüüpi informatsiooni alati salastanud.
Samas, mida aeg edasi, seda ilmsemaks on tulnud ka Venemaal toimuvate terroritegude seotus välismaal toimuvaga. Ka siis, kui ametlikud teated jäävad selles osas pikaks ajaks mõistukõneks. Olgu meenutatud kasvõi Sharm El-Sheikist Pulkovosse (Peterburi lennujaam) 31. oktoobril 2015 teel olnud reisilennuki õhkimine Siinai kohal, milles avalikkuse silmis jäi süüdlaseks Egiptus. Turismilennud Egiptuse ja Venemaa vahel on tegelikult siiani taastamata. Samas toimus see 224 inimelu nõudnud tragöödia kõigest üks kuu pärast seda, kui Venemaa lennukid alustasid kalifaadi positsioonide pommitamist Süürias.
Kalifaat ise oli selleks ajaks loonud oma võrgustiku pea kogu Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias, Siinail oli neil koguni omaette administratiivne üksus ehk vilayet moodustatud. Just selle liikmed suutsidki lõhkeseadeldise lennukisse sokutada. Kalifaat võttis ka terroriteo kohe omaks ja ametlikult anti pea kohe teada ka Venemaa ägedatest pommirünnakutest ISILi positsioonidele Süürias, ent kuritöö nii-öelda lõplik tõestamine venis.
Järgnenud kuudel Venemaal selgelt vedas, sest nii Föderaalse julgeolekuteenistuse ülem Bortnikov kui ka Putin ise on jõudnud korduvalt mainida "ärahoitud terroritegusid." Seda ajal, kui ISILi võitlejad tegid oma tapatööd Brüsselis, Pariisis, Nice’is, Berliinis, Londonis.
Alles 24. märtsil 2017 ehk siis kaks päeva pärast kurikuulsat auto ja noaga rünnakut Londoni parlamendi läheduses tuli kinnitus, et Venemaa kodanikud on samuti ISIL rünnaku objektiks. Nimelt rünnati sel ööl vastu reedet (moslemite palvetamispäev) alles mullu moodustatud Rosgvardija (Venemaa kaardiväe) sõjabaasi Tšetseenias.
Mitmele tunnile veninud lahingus hukkus kuus kaardiväelast ja ka kuus ründajat. Rünnaku võttis ametlikult omaks ISIL ja tõenäoline seos siin oli selles, et Süürias tegutses parasjagu just Tšetseeniast sinnasaadetud sõjaväepolitsei üksus.
Juhtumi teine pool on aga selles, et Rosgvardija näol on tegu Venemaa uue eliit-jõustruktuuriga, mida kamandab Putini endine ihukaitse ülem ja sisevägede ülem Viktor Zolotov. Huvitav seegi, et viimane arvati kohe ka Venemaa julgeolekunõukogu liikmeks, ent pole tänaseni ühelgi selle istungil osalenud!? Nii või teisiti – juhtunu kohene arutelu julgeolekunõukogus näitab, et rünnakut "Putini meestele" võeti väga tõsiselt. Samas põhjendati rünnakut ennast terroristide sooviga saada relvi!?
Arusaadavalt pidi valvsus kogu Venemaal nüüd tõusma ja teated Tšetseeniast ja Dagestanist seda ka kinnitasid. Ometi - kui siiani oli Venemaal viimastel aastatel toimunud terroriaktid seotud eranditult lõuna piirkondadega (viimati 2013. aastal Volgograd ja Pjatigorsk), siis nüüd tuleb tõdeda, et terroristid jõudsid ka põhja.
Poolteist aastat tagasi leinas Venemaa teine pealinn neid, kelle kodutee jäi pooleli kaugel. Täna plahvatas põrgumasin Peterburi metroos ja see pole enam lennuk või sõjaväeosa. Tegu on sõjakuulutamisega kõigile ehk siis Venemaal tuleb teha sama, mis juba on sündinud mitmes Euroopa suurlinnas - tänavail tagavad kodanike julgeolekut relvastatud isikud.
Loomulikult nõuab terroriaktide uurimine aega ja raske arvata, kui palju ja mida avalikkusele öeldakse. Loodetavasti siiski rohkem, kui tänaseks on ametlikult teada antud Westminsteri ründajast – "ei kuulunud Al-Qaedasse ega Daeshi (ISILi), ent oli mõjutatud jihaadist."
