Teine näide: Eesti Energia maksuekspert Erki Uustalu nentis veebruaris FinanceEstonia maksukonverentsil, et kõik, mis ettevõte säästab dividendide tulumaksu langetamiselt, võtab riik temalt suuremate dividendidena ära. „Ja kui selgub, et maksumuudatused ei too eelarvesse koalitsioonileppe täitmiseks vajalikku raha, siis võetakse ka see puudu jääv raha meilt,” lisas Uustalu.

Nimetamiskomitee ja muud valitsemise parandamise võtted muudavad vähe, kui valitsus käsitleb riigifirmasid eelarveaukude täitmise vahendina.

2016. aasta kasumist maksab Eesti Energia riigile dividendideks 100%. Aga see ei ole piir, kui vaadata eilset Tallinna Sadama kasumi jaotamise otsust: mullune puhaskasum 39,5 miljonit eurot, dividendimakse 48 miljonit eurot ehk 121% puhaskasumist. Omaette võetuna ei ole kasumit ületav dividendimakse maailmas enneolematu, aga kui vaadata seda, kuidas ka teistest Eesti riigifirmadest maksimaalsel määral raha välja võetakse, omandab see märgilise tähenduse: valitsusel on näpud põhjas.

Majandusminister Kadri „riik ei ole halb peremees” Simson ütles Tallinna Sadama dividendiotsuse põhjenduseks, et sellega loodavat tugev baas ettevõtte börsile mineku ettevalmistamiseks. See oleks küll väga hea, kui Simson ja majandusministeeriumi kaasvalitseja Urve Palo rahahäda mõjul erastamismeelsemaks muutuvad. Riigi käes on ettevõtete perspektiiv kehv. Möödunud sügisel EBS-is kaitstud magistritöös jõudis AS-i Teede Tehnokeskus analüüsinud Taimo Murer – ettevõtte juht aastail 2009–2011 – järeldusele, et riigifirma tegevjuhtkond mõtleb pigem pikaajalisele edule, kuid omanik ehk riik lühiajalisele kasule.

Samas seisus on paljud teisedki riigifirmad. Nõukogude nimetamiskomitee ja muud valitsemise parandamise võtted muudavad vähe, kui valitsus käsitleb riigifirmasid lihtsalt eelarveaukude täitmise vahendina.