Juhtkiri: seia saagu raudtee ehk Usu küsimus
Aga kas see polegi loomulik? Selleks et veenvalt tõendada mitmekümneaastase perspektiiviga transpordiprojekti tasuvust, peab ju ette nägema, mis transpordi vallas selle aja peale toimub. Ja mitte ainult transpordi, vaid kogu majandusarengus ja rahvastiku paiknemises. Tallinna-Helsingi tunnel, Põhja meretee, kliimamuutusest tingitud rahvastikuränne, Balti majanduste murdmine läbi klaaslae, Venemaa ja palju muud – leidub asju, millele saab ehitada vankuva visiooni Rail Balticu kasulikkusest. Argumendid, mida selliste visioonide vastu esitatakse, toetuvad suuresti praegusele asjade seisule. Just seetõttu on vastuargumendid palju konkreetsemad kui pooltargumendid.
Peale selle on Rail Balticu eestvedajad oma ideed käpardlikult esitlenud. Näiteks on mitu korda muudetud lugu, millega tahetakse see raudtee eestlastele ihaldatavaks teha. Esialgu räägiti eeskätt kiirest reisirongiühendusest Berliiniga, praegu aga hoopis Baltimaade-sisesest reisijateveost. Värskes EY tasuvusanalüüsis lüüakse lauda veel hinnanguliselt 16,2 miljardi euro suuruste sotsiaal-majanduslike tulude ja märkimisväärse mõõdetamatu kasu trump.
Paraku saab sääraseid hinnanguid tellija vajaduste järgi prognoosi eeldusi valides märkimisväärsel määral paisutada või kahandada. Hinnangute metoodikaga pole aga huvilistel seni olnud võimalik tutvuda, sest täismahus uuring vajavat veel tehnilist toimetamist. Sellise hoolimatuse või üleoleva suhtumisega on raske Rail Balticule toetajaid juurde võita.
Kõige konkreetsem Rail Balticut toetav argument on praegu see, et raudteed ehitatakse 2020. aastani 85% ulatuses Euroopa Liidu raha eest. Edaspidi on kaasfinantseerimise määr lahtine, aga kui Balti riigid raudteed hoogsalt ehitama hakkavad, siis tõenäoliselt toetab EL seda projekti suurel määral ka perioodil 2021–2027. Seda arvestades on parem Rail Baltic ehitada kui ehitamata jätta, sest Eesti on praegu Euroopaga kehvasti ühendatud.
