Ott Lepland: emaarmastus ei sõltu abielust ega isa juuresolust
Ott Lepland (29) on korduvalt öelnud, et võlgneb oma karjääri ja saavutused ema Külli Leplandile (57), kes teda muusikuteele utsitas. Ott elab küll ammu iseseisvat elu, kuid läbikäimine emaga on endiselt igapäevane. Nende omavaheline suhe on tugev, sest nad kahekesi on teineteisele ainus perekond. Kuigi lilled ja kallistused ei puudu üheltki emadepäevalt, ei tähtsusta Ott selliseid päevi ülearu. Nagu muidki tähtpäevi. Ema Külli pole juba aastaid sünnipäevi tähistanud ja Ott tunnistab ka ise, et uue eluaasta saabumine on päev nagu iga teinegi. „Ema peab lugu pigem vaimsetest väärtustest, lilled ja kommikarbid on teisejärguline. Südamest tulev õnnitlus on palju olulisem,” teab Ott öelda. Ja lisab, et seetõttu pole emal konkreetset lemmiklille.
Milline on Oti esimene emadepäevaga seotud mälestus? „Lasteaias oli traditsioon, et sõbrapäeval, naistepäeval ja kindlasti ka emadepäeval joonistati kaarte. Nii tegin minagi,” kinnitab Ott. Ehkki see oli pigem kohustuslik kollektiivne tegevus, mis toimus kasvatajate õhutusel, on ema Külli alles hoidnud nii mõnedki poja meistriteosed ja kirjutised, mis tähtpäevade puhul lasteaias kingiti.
Rõõmutegudega ei olnud pisike laululaps kitsi. „Õuest mängimast tulles sai nii mõnigi kord emale teepervelt lilli korjatud!” Ott mäletab, et ta tundis väiksest peast oma ema üle rõõmu veel ühel erilisel põhjusel. Nimelt puhus Külli, tollal populaarne lauluõpetaja, Jüri alevikus elu sisse Rae valla laulu- ja tantsupeole „Jüri klunker” ning Ott tundis külapidudel uhkust, et just tema ema sai millegi nii vägevaga hakkama.
Kuulus vanaema
Oti vanaema Naima on paljudele eestlastele tuntud kui kõlava lauluhäälega Hiiumaa naine, kelle Ott oma kaaslasena 2013. aasta presidendi vastuvõtule kaasa võttis. Ei jää vanaemagi maikuu kaunil teisel pühapäeval tähelepanuta. „Emadepäevadel saab ikka Hiiumaale kõne tehtud ja vanaemale kaunist emade- päeva soovitud. Hiiumaale ma alati sel ajal ei jõua, aga õnneks käivad tädipojad tal seltsiks tihemini.” 82-aastane vanaema ei tunne lapselapse sõnul igavust. Kui vanaemal muud tegevust pole, siis ta rohib või kastab lilli. „Puid ta küll enam ise tassida ei jõua, selle teevad lapselapsed ära, aga muidu tegutseb ja müttab ta pidevalt.”
Otil ja ema Küllil pole traditsioonilisi ühiseid lõunaid, teatris- ega kinoskäike. Seda tingib ka Oti tihe esinemisgraafik ja muud tegemised ning ema pedagoogitöö WAF-i laulukoolis. Kokku saades meeldib neile vahetada mõtteid ja vaielda näiteks poliitika, ühiskonnas aktuaalsete teemade või igapäevaküsimuste üle. „Emaga on igasugustel maailmateemadel põnev arutleda. Tal on maailma asjade peale tugev sisemine intuitsioon.” Mis oli viimane asi, mida ema ja poeg arutasid? Vastus pole muusikute perekonna kohta üllatav, nimelt arutati Oti viimatist uut lugu. „Ema arvamus on mulle oluline ja tema on üks esimesi, kellele ma oma uusi lugusid esitan. Ta on hästi aus, ütleb kohe välja, mis meeldib, mis mitte,” hindab Ott ema arvamust. Sama oluliseks peab superstaarisaate kolmanda hooaja võitnud Ott lauluõpetaja Maikeni hinnangut oma loomingule ja laulmisele.
Koos teatris ja kinos käia pole emal-pojal tavaks, kuid neid seob üks tore komme. „Alati kui üks meist näeb mingit ägedat loomavideot, mida Facebookis jagatakse ja mis laineid lööb, siis näitame või saadame neid teineteisele. See on meie omavaheline krutski,” muheleb Ott. Ta lisab tunnustavalt, et ema on nutimaailmas ja Facebookis täiesti tegus.
Kui nii tihedalt iga päev läbi käia, siis kas ema tüütab ka? Kui tihti kõlab „Ema, jäta! Ema, pole vaja!”? Laulja selgitab, et eks iga ema tahab teada, kas lapsel on kõht täis, tervis korras ja kõik hästi. „Aeg-ajalt ta uurib, kas esinemisriided on triigitud ja puhtad, aga selliseid tüütuid küsimusi ta enam väga tihti ei esita. Iseseisva elu alguses oli muretsemist rohkem.”
Emakene kallis kulla
„Emakene kallis kulla, sind ma hellalt armastan” on Külli kirjutatud imekaunis ballaad, mis puudutab iga ema hingekeeli. Tegelikult eestlased tunnetega ei priiska. „Jah, paljud mehed kindlasti mõtlevad nende sõnade peale, aga nagu eestlasele omane, ei taheta seda tihti välja öelda. Tegelikult hoolitakse ja mõeldakse selle laulu sõnumi peale, aga üle huulte need sõnad ei tule.” Ott tunnistab, et on isegi teinekord tunnete väljendamises tagasihoidlik.
Erinev peremudel on see, mis paneb emadest ja ligimestest erinevalt hoolima, arvab Ott. Ema-poja side ja tihe suhtlemine on Oti arvates tingitud sellest, et ta oli üksik laps ja kogu tähelepanu koondus temale. „Peredes, kus on rohkem lapsi, jaguneb emaarmastus tahes-tahtmata mitme lapse peale ja suhtlus ei pruugi olla nii tihe. Kui sul on ainult üks laps, siis ongi kogu tähelepanu temal ja edasine suhtlus tihedam. Muidugi ei ole see raudreegel.”
Nii tihedat läbikäimist kui temal oma emaga pole Ott sõpruskonnas rohkem tähele pannud. Pigem helistatakse vanematele kord nädalas ja uuritakse, kuidas läheb. See ei tähenda muidugi, et emast ei hoolita, lisab Ott.
Kaheksa aastat Eesti inimeste muusikakeeli helistanud Ott on eelkõige tuntud võimsate ballaadide poolest, kuid ka bändiga on ta teinud edetabelihitte. Ema Küllit vaimustavad ja liigutavad pigem ballaadid. „Talle meeldivad mõtlikumad ja rahulikumad lood. Bändiga kahasse tehtud lugusid ema ei kommenteeri, popmuusikaline pool jätab ta külmaks ega kõneta teda,” selgitab Ott.
„Kirikukontsertidel on ema alati kohal, need liigutavad teda. Kui esitan kirikutes tema lugu „Emakene kallis kulla”, siis mõnikord ta ütleb, et tegin liiga aeglaselt ja venitasin, võinuks olla sujuvam. Teinekord jälle kiidab, et täna läks palju paremini.”
Ka suured galaüritused ja projektid on emale meelepärased. Niisiis ootab Külli samamoodi nagu Ottki 19. mail toimuvat Frank Sinatra kontserti, kus Ott esitab legendaarse laulja hitte.
Emadest rääkides ei saa üle ega ümber aasta ema tiitlist ja tänavu selle üle puhkenud vaidlusest. Oti sõnul peaks selle tiitli ennekõike saama ema, kes on end tõestanud pühendunud emana. „See pole tähtis, oled sa abielus või mitte. Kui oled oma lastele hea ema, siis sellest ju piisab. Muu ei mängi rolli. Mõni üksikema on lapsele tuhat korda rohkem pühendunud, kui saab tunda kahe vanemaga laps.”
Üksikema piiritut armastust tundnud Oti arvates oleks aeg aasta ema kandidaatide valiku kriteeriume muuta. „Aasta ema võib olla abielus, aga ei pea olema, see pole oluline tingimus.”
Paljud lauljannadest kolleegid on ju loonud pere ning on ühtaegu vaprad emad kodus ja tõelised artistid laval. „Birgit Sarrap ja Lenna Kuurmaa on head näited, kuidas saab olla hea ema ja teha samal ajal edukalt karjääri. Eks see kõik on igas naises endas kinni. Mõni ongi seda meelt, et lapsi enesele ei lubata, on vaja karjääri teha, või vastupidi.” Oti kolleegid on tõendanud, et kes teeb, see jõuab.
Ott on kevadelaps, kes saab tuleval kolmapäeval 30-aastaseks. Suurelt pole kavas sünnipäeva tähistada, sest ta ei pea seda päeva eriliseks. Natuke mõtlema paneb ümmargune arv küll. „Tahaks loota, et kolmekümnendad on elu parimad aastad, nagu on tavaks öelda, ja et sealt edasi läheb aina paremaks. Oled veel piisavalt noor, aga elukogemust on juba kogunenud. Pilt, mida elult tahan, on saanud selgemaks.” Möödunud kümnendit meenutades arvab Ott, et pea oli laiali otsas ja ta oli siis pigem „noor plähmerdis”. Kolmekümnendad on Oti arvates juba iga, kus peaks hakkama pere peale mõtlema ja paratamatult muutuvad ka prioriteedid. Enam pole kõige tähtsam sõpradega hommikuni pidutseda.
Aeg mõelda pere peale
„Olen täheldanud, et kaalutlen ja süvenen asjadesse rohkem. Vanasti tulid mõned asjad ülejala või ei mõelnud ma samme korralikult läbi. Iga aastaga joonistub välja tee, mida mööda peab kõndima. Kohati nagu hüpleks erinevate radade peal,” tunnistab Ott enne uut elukümnendit. Ta sooviks osata ennast kõrvalt jälgida, sest ei pea end otsuseid tehes alati nii ratsionaalseks, kui võiks. „Tahaks, nagu ikka, rohkem teistele meeldida, aga õige oleks vaadata, mis endale paremini sobib ja süda ihkab.”
Sageli küsib ta siis jälle nõu emalt või lauluõpetaja Maikenilt. Suuri elumuutusi pole silmapiiril, aga eneseareng on endiselt plaanis, kinnitab Ott. See puudutab loomingut ja vokaaltehnikat, selle tarbeks võtab Ott solfedžotunde ja käib klaveriõpetaja juures oskusi lihvimas.
Üks uus tuul Oti elus siiski puhub: tema akustilisse ja mitmehäälsesse võtmesse pandud lood tulevad esitusele uue ja värske kollektiiviga.
„Võtsin WAF-koolist andekad noored, kellega seda projekti teha. Oma tädipoeg mängib kitarri ja laulab, kaks andekat tütarlast laulavad back’i. Kui oled seni kogu aeg esitanud ühtmoodi lugusid, siis ei tekita see lõpuks enam suuri emotsioone. Uued seaded, uued inimesed – see sütitab. Ühe loo vokaalseade jaoks kulub küll kolm tundi, aga iga kord tahame selle pundiga proovi minna.”
