18.05.2017, 00:05

Kolm lugu. Erihooldekodu elanikud, keda kohalikud naabriks ei taha

Loe Elvise, Svetlana ja Lii lugusid

Eesti sulgeb suuri erihooldekodusid ja inimesed, kes saavad hakkama kerge kõrvalise abiga, suunatakse iseseisvalt elama. See on tekitanud kohalikes kogukondades paksu pahandust.

Laura Mallene

laura.mallene@epl.ee

Inimesed, kes elavad hoolekandeasutuses

FOTO: Foto: Ilmar Saabas

Kogukonnad ei ole alati valmis erivajadusega inimestega kõrvuti elama. Viimatine suurem vastuseis pärineb Antslast, kus rahvakoosolekul osales üle 70 inimese ja emotsioonid lõid lõkkele. Vallavanemal ei lastud rääkida, koosolekule tulnud karjusid.

„Erihooldekodudesse on aegade jooksul suhtutud kui elu lõppjaama. Seal elavatelt inimestelt ei oodata, et nad võiksid elus edeneda, õppida, töötada, isegi pere luua ja iseseisvama elu peale kolida,” ütleb AS-i Hoolekandeteenused kommunikatsioonijuht Kadri Lehenurm. „Muiatakse, kui me selgitame, et inimesed soovivad käia nt raamatukogus, ujulas või teatris. Või siis, et raske on leida tööd, kui hooldekodust liikuma ei pääse.”

Kommenteeri Loe kommentaare