Juhan Telgmaa: Kuhu viib Rail Baltic? Tänaseks on selge – ei kuhugi
Eestis läheme jõhkralt otse läbi kõige ja kõigi, hävitame inimeste kodusid, põlde ja loodust, tassime kokku ilmatu hulga maavarasid ja milline õnn! -- Evelyn Sepp saab sõita Vilniuse ooperisse, pärnakad saavad veerand tundi kiiremini Tallinna-vahet sõita.
Heal juhul peatub rong ka Raplas. Kui tahame ka kusagil vahepeal, peab Eesti need jaamad oma raha eest rajama, igaüks maksab 10 miljonit ja paigutub kuhugi asulatest välja.
Ometi on olemas silmanähtavad lahendused, mis RBst Eestile hea projekti teeb, aga nende kaalumise asemel saime uue ahvatleva hädavale – paneme ühe raha sisse, saame kuus vastu. Buratiinole pakuti ainult 1 : 5 ja tema uskus, sest tal oli kuivast puust pea. Arvatakse vist, et meil on mädast puust, et sellist „prognoosi“ söandatakse välja käia.
Kui nüüd leping Riigikogus kinnituse saab, peame RB igal juhul valmis ehitama. Ka juhul, kui keset ehitustrassi hakkab vulkaan purskama ja pool Eestit hävitab, ka siis, kui Euroliit järgmisel parioodil sentigi ei anna, saab vaid valmimistähtaja edasilükkamise üle kaubelda, kuid mitte ehitamist katki jätta. Selline on kohustus, kui sellise lepingu omaks võtame.
Tegelikult on teravalt ja ilmselgelt üleval üks küsimus: kuidas tahab keegi, kes pole isiklikult raskelt mingi piitsa või präänikuga survestatud, millegi nii päevselgelt kahjuliku üle nagu RB otsetrass, üldse arutama hakata. Sellise lepinguga Riigikogu ette tulekut oleks rahvaesindajad pidanud solvanguna võtma ja selle ukse pealt valitsusele tagasi saatma.
2011. a valitsus, omamata mingeidki Eesti edenemisele suunatud pädevate analüüsidega toetatud põhjendusi, otsustas mõistliku lahenduse asemel hukatusliku otsetrassi rajada. Miks võttis peaminister Jüri Ratas nüüd eelkäijate kollektiivse süüdimatuse isiklikult oma nimele, allkirjastades RB rajamise lepingu? Kes oskab öelda, mis surub poliitikut kasutama privileegi mitte vastutada oma tegude eest? Ja nüüd on hulgaliselt Riigikogu liikmeid valmis sama privileegi kasutama. Kes teab vastust, miks?
RB pole kaugeltki ainus kaasus, kus kahtleme rahvaesindajate tahtes Eestit paremaks teha. Andestage pessimism, aga kõik see surub peale mõtte, et see meie nn. eliit on tõdemusele jõudnud, et nii väike riik pole jätkusuutlik ja on vaikse allakäiguga leppinud. Miks muidu on vait Teaduste Akadeemia oma vandlitornis, ülikoolide rektorid, paljud nime poolest inimesest hoolivad ühendused? Miks on vait President?
Tõenäoliselt on ta veel sees sinekuurses Kontrollikoja maailmapildis, kus valvatakse kiivalt iga eurosendi kulutamise reegli järele, aga on täiesti ükskõik, kas selle rahaga tehakse inimestele head või halba.
Riigikogu käed on RB asjus seotud, väidab ajakirjanik Vogelberg. Pole nõus -- rahvaesindaja, kes peab end hääletades sundseisus olevaks, pole üldse aru saanud, mis on tema missioon, kohustus ja vastutus. Valik kas jätkata arutu otsetrassiga või panustada Eesti rahvuslikke huvisid edendavasse RB-sse on igale Riigikogu liikmele tõehetk. See annab vastuse, kas tema arvates tasub Eestit hoida, või mingugi ta allavett. Sitta kah?
Keset Eestit on uhke sammas 69 Riigikogu liikme igaveseks kivisseraiutud nimega, kes hääletasid riski trotsides Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Tänased Riigikogu liikmed, kes hääletavad RB kokkuleppe ratifitseerimise poolt, kirjutavad oma nimed kauaks häbiposti. Teid meenutavad teie lapsed ja lapselapsed, kui tuleb jälle ja jälle suuri rahasid selle mõttetu monstrumi peale kulutada.
