Tahate teada, milliseks kujunesid istungi teemad? Palun!

Loomapiinajaid peaks karmimalt karistama.

Koolitoidu tegijatel peaks olema kohustus enne toidu pakkumist seda ka ise maitsta.

Riietes ei tohiks kasutada keemilisi aineid.

Võiks olla päev, mil kõik ühiselt korjavad tammetõrusid, et need siis maha istutada.

Nurgatagustes kohtades peaksid olema kaamerad.

Kõnniteed tuleks teha sinna, kus inimesed ka päriselt liiguvad.

Joomine ja suitsetamine tuleb ära keelata.

Kui lapsed teevad koolist poppi, peaksid lapsevanemad maksma 100 eurot trahvi.

Rattajuhilube võiks saada juba teises klassis, et lapsed saaksid rohkem ratastega koolis käia.

Viimase ettepaneku poolt oli 26 õpilast, vastu polnud keegi, neli jäi erapooletuks. Pean tunnistama, et kuigi tegu oli kolmanda klassiga, pole ma nii sisutihedat arutelu riigikogu saalis juba ammu kuulnud!

Vahetult enne Härma-kooli õpilasi käisid riigikogus ekskursioonil Eesti Vabariigi juubelile pühendatud sõnaloominguvõistluse „Minu Eestile” võitjad. Sellele emakeeleõpetajate seltsi esmakordselt korraldatud võistlusele saabus 56 koolist 367 tööd. Kuna žanripiiranguid polnud, tuli nii esseesid, miniatuure, argimütoloogiat, muistendeid, mälestusi, reisikirju, ulme- ja krimijutte, haikusid, limerikke, luuletusi, akrostihhone, anafoore, epifoore – kõike! Žürii liikmena oli mul võimalik näha, mida ärksam ja sõnasuutlikum osa Eesti noori mõtleb, tunneb ja tahab väljendada.

Enamikku töid oli tõeliselt huvitav lugeda. Rõõmustavalt vähe kohtas klišeelikke käsitlusi ja konjunktuurseid tekste – selliseid, mis on kirjutatud nii, nagu on „õige” või „peab”. Mõistagi peegeldus töödes polariseerunud ühiskond, kajasid vastu kodused kõnelused ja meedias valitsevad hoiakud.

Ajast aega on isikliku tormi ja tungi ajajärk inspireerinud noori luuletama. Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Hanna Marrandi:

Hilised ööd
siin külmal maal,
kus jäälillede varbad võivad
kikivarvul olles puudutada
sinilillede sõrmi.