„Meie asulas on kaks poodi, suurem ja väiksem. Ma käin alati ainult väiksemas, sest ma ei julge suuremasse minna, sest seal töötab ühe mu õpilase ema, kes leiab alati põhjuse mulle halvasti öelda või õiendada,” ütleb ühe Eesti kooli õpetaja Kadri (tegelik nimi toimetusele teada – T. J.).

Kadri lõpetas ülikooli ligi kümme aastat tagasi ja töötas esimesed aastad õpetajana Tartus. „Suhtlus õpilaste vanematega ei olnud eriti tihe, aga need kontaktid, mis olid, olid meeldivad,” ütleb ta. Siis läks ta tööle väiksemasse asulasse ja avastas korraga, et on kiusu objekt. „Arvan tagantjärele, et olin liiga noor, nägin teistmoodi välja, tahtsin asju teha teistmoodi, kui siin aastaid tehtud oli. Ja kuna kogukond on väike, siis olen ka rohkem pilgu all,” arvab ta nüüd.