Täna algab Savisaare protsess. Mis võib avaistungil juhtuda?
Võimatu on ennustada, mis täpselt hakkab esmaspäeval Harju maakohtu Liivalaia kohtumajas juhtuma ja millised küsimused ja vaidlused võivad tekkida. Ent Eesti Päevaleht juhib tähelepanu kolmele asjaolule.
1. Terviseekspertiisi tõlgendamine
Kuigi veel kahe kuu eest oletas kohtuekspertiisi instituudi direktor Üllar Lanno, et Edgar Savisaarele tehtava terviseekspertiisiga võib minna neli kuni kaheksa kuud, jõuti see valmis nädal enne avaistungit. Ekspertiisiaktis on öeldud, et hoolimata oma tervislikust seisundist on Savisaar võimeline kohtuistungil osalema. Ühtlasi tõi akti koostanud komisjon esile tingimuse, et kohtuistungil viibimise ajaks peab olema tagatud kohene arstiabi, sealhulgas arsti kaasamine kohtuistungile, ja ülekuulamine peab toimuma lühikeste ajaperioodidena.
Mida aga tähendab kohene arstiabi ja lühikene ajaperiood, ei tea veel prokuratuur, kohus ega ka Savisaare kaitsja Oliver Nääs. Selge on ainult see, et arstiabi peab kohtuistungite ajaks tagama kohus ja avaistungiks seda erinevate tõlgendamisvõimaluste tõttu veel ei tehta. Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov selgitas, et abiks pole võtta ka riigikohtu praktikat, mis ütleks, mida tähendab lühike ajavahemik. „Kas see on minut või pool tundi – siin on palju võimalusi,” ütles ta.
Savisaare ülekuulamisest, mis toimub kohtuprotsessi teises pooles – võimalik, et alles aasta pärast – märksa pakilisem on arstiabi kaasamise küsimus. „Kas piisab Liivalaia kohtumaja läheduses asuvast Ida-Tallinna keskhaiglast, kust arstid jõuaksid sisuliselt paari minutiga kohtumajja tõtata? Või peab arst viibima reaalselt kohtusaalis? Kas see tähendab, et sarnaselt jalgpallivõistlusega peab olema terve kiirabibrigaad valmis või piisab ühest arstist?” tõstatas Filippov küsimusi. Ta lisas, et tekib ka küsimus, mis eriala arst see olema peab.
Seega on küsimusi nii palju, et neid pole olnud võimalik enne istungit selgeks teha. Kui need küsimused peaksid kerkima, kutsutakse ekspertiisi koostanud komisjoni esindaja vajaduse korral kohtusse selgitusi jagama.
2. Kes soovib kokkulepet, kes asja lõpetamist?
Saabuva avaistungi eel sahistas Eesti Ekspress, et Villu Reiljan võib minna prokuratuuriga kokkuleppele, mis tagaks talle kergema karistuse. Reiljan on juba kaks korda korruptsioonikuriteoga vahele jäänud (maadevahetus ja nn Rävala maja tehing) ning tingimisi karistusega vanglat vältinud. Üldmenetlusega lõpuni minek tähendaks Reiljanile reaalse vangistuse riski.
Reiljani kaitsja Margus Mugu ei soostunud enne istungit täpseid plaane tutvustama. „Kokkulepe kokkuleppeks. Eks seal on minu teada teisigi, kes seda üritavad. Vaatame, kuidas see välja tuleb,” ütles ta. Samuti pareeris Mugu küsimuse, miks ei õnnestunud kokkulepe enne kohtusse minekut. „Teisedki üritasid seda teha, aga nemadki ei ole seda varem saanud.”
Priit Kutserit kaitsev advokaat Raiko Paas ütles, et tal on karistuskokkuleppele minekust hoopis huvitavam plaan. „Järsku saaks asja nii kaugele, et lõpetaks selle otstarbekuse kaalutlusel ära, siis poleks üldse mingit karistust vaja?” ütles Paas. Ta selgitas, et nad on püüdnud prokuratuurile selgitada, et Kutseri süü on väga väike, ja kui prokuratuur sellega nõustuks, saakski taotleda asja lõpetamist. „Tõsiseid samme selle suunas on astutud ja töö selle nimel käib isegi täna,” ütles Paas reedel, ent möönis, et kõik sõltub prokuratuurist.
Eesti Päevalehele on vihjatud, et kuna Keskerakonna kokkuleppele mineku plaan oli seotud lootusega lõpetada menetlus Edgar Savisaare kohta tema kehva tervise tõttu, on see kavatsus vähemalt esialgu päevakorrast maas. Ühtaegu võivad mõnede süüdistatavate kaitsjad esitada taotlusi lõpetada mõne episoodi menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Tõenäoliselt leidub neidki, kes nõuavad oma kaitstava täielikku õigeks mõistmist. Seda teeb tõenäoliselt Alexander Kofkini esindaja Aivar Pilv.
3. Istungitel osalemise mõttekus
Kuna tegu on suure kohtuasjaga, kus on üheksa süüdistatavat, hulk episoode ning pikk ja tihe istungite graafik, on tõenäoline, et kõik asjaosalised ei ole kõigil istungitel osalemisest huvitatud. Osaliselt lubati seda näiteks ka maadevahetuse kaasuses.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot ja Vello Kunmani esindav Kristi Rande märkis, et kohtupraktikas on välja kujunenud, et need, kes pole uuritavate tõenditega puutumuses, ei pea üldjuhul vastavatel istungitel osalema. „Ilmselt on selline asjade käik mõeldav ka käesolevas kohtuasjas,” arvas Rande.
Aivar Pilvgi tunnistas, et ta on juba esitanud prokurörile taotluse ja palunud tõendite kohtus uurimist nõnda grupeerida, et oleks võimalik asja arutada süüdistatavate kaupa. „See oleks vähem kurnav ja kiirendaks kogu menetlust,” märkis Pilv. Ta lisas, et selline praktika võiks saada tavaks kõigis mahukamates kohtuasjades.
Niisiis võib esmaspäevasel istungil esile kerkida rohkesti küsimusi ja pole teada, kas prokurör ja kaitsjad jõuavad üldse oma avakõnesid pidada või röövivad korraldusküsimused kogu aja.
