Toomas Alatalu: Soomes kõneleb Kremli peremees alati rahust ja koostööst ning teeb näo, et ei saa aru, miks teda ei mõisteta
Äsjane sõnum sellest, et Venemaa president on järgmisel neljapäeval (jälle) Soomes, oli siiski ette teada jaanuarist saati, mil Kreml kinnitas: Putin läheb suvel Soome selle iseseisvuse 100. aasta pidustuste raames.
Teatavasti lõi Vene impeeriumi koosseisus (1809-1917) autonoomiat omanud Soome sellest – ja tegi seda esimesena! - lahku detsembris 1917, mida bolshevike valitsus ka aktsepteeris. Lahutust võib lugeda piisavalt kergeks, kui meenutada sõdu, mida pidid oma iseseisvumiseks pidama eestlased, lätlased, leedulased ja poolakad, rääkimata teistest impeeriumi rahvastest, kelle toonased võitlused lõppesid taasallutamisega Moskvale 1920-24.a.
Soome president Sauli Niinistö võtab külalise vastu Punkaharju hotellis, seejärel minnakse aurulaevaga Savonlinna, et jälgida Olavinlinna kindluses Moskva Suure Teatri etendust "Iolantha". Ajaloost vast seda, et linna ja kindluse ehitajaks oli Rootsi, mille garnison kapituleerus 1714.a. Vene armeele. Kange soome sopran Aino Ackte oli see, kes 1912.a. alustas Soome heliloojate suviste ooperipäevade korraldamist 1912-17.a. – mängiti nelja soomlaste kirjutatud ooperit ja Gounod "Fausti". 1967.a. võeti idee uuesti üles ja esimeseks välisteatriks, kes seal etendusi andis, oli meie "Estonia" (1987). Selle suve külalisteks on Moskva Suur Teater ja Madridi Kuninglik Teater.
Juba teine kohtumine
Mis puutub Putini ja Niinistö kohtumisse, siis on see sel aastal juba teine – presidendid kohtusid Arktika Nõukogu raames Arhangelskis 30. märtsil ja Soome president avaldas toona valmidust korraldada Soome pinnal ka Putini-Trumpi esmakohtumine. Pärast seda on Helsingit väisanud Hiina liider Xi Jinping (teel esmakohtumiseks Trumpiga Floridas) ja Jaapani peaminister Abe (pärast G20 ja visiite Euroopa pealinnadesse ning Tallinna sõitu tühistades). Ka mullu kohtusid Niinistö ja Putin kahel korral – märtsis Novo-Ogarjovos ja juulis Kultarantas, kus peremees pakkus, et Läänemere kohal lendavatel sõjalennukitel võiksid olla transponderid sisse lülitatud. Nagu teada, pole sellest siiani asja saanud ja pinged Läänemerel on vaid kasvanud. Kui lisada siinkohal üksnes säärane detail nagu Hiina sõjalaevade esmakordne saabumine Läänemerre (neljapäeval) ja seda ühismanöövriteks vaid ühe selle äärse riigi – Venemaa sõjalaevastikuga.
Putinile on sõit Savonlinna tema kümnes selleaastane välisreis, seejuures neljas Euroopasse (veebruaris Ungari, mais Pariis, juulis Hamburg). 2016. aastal tegi ta 19 välisreisi, neist neli Euroopasse (Kreeka, Soome, Sloveenia ja Ukraina arutamine Berliinis). 2015. aastal 16 reisi ja neli neist Euroopasse (Ungari, Itaalia ja kahel korral Pariisis Ukrainat arutamas). Ka 2014. aastal, Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas sõdimise alustamise järgselt suundus 21st reisist neli Euroopasse (Pariis, Austria, Serbia, Itaalia). Venemaa isolatsioon Euroopas on ilmne – pole eriti kuhugi sõita!
Sestap polnud ime kiirus, millega Kreml kinnitas Putini Soome tulekut (Niinistö esitas vastava kutse telefonitsi 30. detsembril 2016). Mõistagi ei saa mööda minna sellest, et ka järgmistel antud impeeriumist väljapääsenutel tiksub nende n.ö sajas aasta, ent neil puuduvad Kremliga kontaktid tipptasemel ja küllatulemistest ei räägita – kahe Venemaa naabriga juhtunu ja varem üleelatu teeb ettevaatlikuks kõik, räägitagu selle juures mida iganes. Soome suhtes toimib suures poliitikas tema erikohtlemine teise maailmasõja algfaasist saati – asi, mida teatakse nii Helsinkis kui ka Kremlis. Soome oli ja on kohaks, kus Kremli peremees kõneleb rahust ja koostööst ning teeb näo, et ei saa aru, miks teda ei mõisteta. Sedapuhku läheb Putin isegi kõrgkultuuri üritusele, juhtumisi Vene teatri etendusele, kus laval toimuvast saab seda soovija mitmeid tähenduslikke sõnumeid välja lugeda.
(Kui natuke ette öelda, siis Tshaikovski viimases ooperis tuleb eurooplasi ravima maurist arst Ibn-Hakia, tänu kellele ja puhkenud armastusele saab pimedast neiust nägija ehk siis üks maailm asendub teisega).
Mõistagi ei saa Putin ja Niinistö mööda eelmise päeva kõmulisematest teadetest, sest USA kongressmenide tahtel annavad 26. juulil nende ees tunnistusi USA president Trumpi vanem poeg Donald Trump, tema väimees Jared Kushner ja 2016. aasta valimiskampaania esimene juht Paul Manafort. Ehk siis toimub kurikuulsa Russiagate’i – venelased sekkusid USA valimiskampaaniasse - teine vaatus. Raske uskuda, et see midagi olulist lisaks teadaolevale avalikustab (on küll üks huvitav liin juunist detsembrini 2016, ent kõigest ju ei räägita), kuid tähelepanu seal kõlavatele küsimustele-vastustele on tagatud ja Savonlinnas saab ju Putinile küsimusi esitada. Teatrietendusel läheb nii, et (pime) Iolanthe annab küsitud punase roosi asemel kahel korral valge, ent ikka lõpeb käik hästi, sest valitseb armastus. Kuipalju valevastuseid Kapitooliumi poliitteatris antakse, on võimatu ennustada. Pealegi kannustab sealset tegevust pime vihkamine.
