VALIMISNÕUNIKUD: mille üle me sügisestel kohalikel valimistel tegelikult otsustame?

Kohalikel valimistel on tavakodanike jaoks kaalul rohkem, kui paljud arvavad – meenutage kas või Reidi teed ja hõberemmelgat.

Kuigi puhkuste aeg pole veel päris läbi, pakatab meedia juba kohalike valimistega seonduvast: kes lubab vene lasteaedu eestikeelseks muuta, kes on oma oma karismaatilise isiku ümber valimisliitu koondamas, kes tahab paremat ärikeskkonda. Kas see peaks meile, tavakodanikele, korda minema?

Kohalikud teemad on ju pealtnäha sellised, kus valikuid on vähe ning sellel, milline seltskond parajasti võimule saab, vahet ei ole: arengukavade, lasteaedade ja teedevõrguga tegeletakse niikuinii.

Selline pilk aga on lühinägelik – nagu hiljutistest Tallinna Reidi tee ja hõberemmelga ümber lahvatanud vaidlustest näha, on valikuruumi päris palju.

Kohalik võim mõjutab inimeste vahetut heaolu ja elukeskkonda õige mitmeti. Võtkem näiteks koolid ja lasteaiad: kuigi õppekava paneb paika riik, sõltuvad õpilaste valikuvõimalused, koolimaja korrashoid ja õpetajate palk paljuski just kohalikust võimust.

Kuigi õppekava paneb paika riik, sõltuvad õpilaste valikuvõimalused, koolimaja korrashoid ja õpetajate palk paljuski just kohalikust võimust.

Valla- ja linnavõim teeb valikuid kohaliku ühistranspordi, teedevõrgu, parkimise ja heakorra, kultuurielu, sportimisvõimaluste ja huviringide suhtes. Ka sellel, mida linna või valla arengukavasse kirjutada ning missugustele projektidele raha taotleda või eraldada, on selged tagajärjed: kas kerkib uus ujula või kool, rahastatakse hariduslikku, sportlikku või seltskondlikku tegevust – või läheb raha kohaliku võimu tegevuskulude katteks ja üle ei jäägi.

Nii ongi kohalikel valimistel tavakodanike jaoks kaalul rohkem, kui paljud arvavad.

Seega, kui sa pole rahul kohalike lasteaedade, teede või sotsiaalteenuste kvaliteediga, siis kas on mõistlik selles süüdistada valitsust ja riigikogu Toompeal? Küsiks parem, kelle me viimati oma linnas või vallas võimule valisime.

Tulevad erilised valimised

Seekordsed kohalikud valimised on erilised, sest suurem osa omavalitsusüksusi on uued ja varasemast suuremad. Kaalul üsna palju: valija määrab, milliseks kujuneb uue ühendvalla või -linna eliit ehk inimesed, kes kohalikku elu mõjutama hakkavad. Uutes omavalitsustes on poliitiline konkurents tihedam ja senised kodukandi poliitikud ei pruugi enam volikokku pääseda. Seega sõltub valimaminekust, kas sinu vahetu kodukandi huvid saavad uues volikogus esindatud.

Üleriigiliselt tuntud poliitiku valimist kaaludes peaks küsima, milline on tema seos selle omavalitsusega ning kas ta on motiveeritud kohalikku ellu panustama.

Teine sellesügiseste valimiste omapära on see, et varasemast enam kandideerib valimisliite, seda ka suurtes linnades. Kuigi kodanikel ei tasuks valimisliitude poolt hääletamist peljata – kohalike huvide kaitsmisel pole nad sugugi kehvemad kui erakonnad – on ometi kaks küsimust, mida endalt küsima peaks. Kas valimisliidus olevaid kandidaate seob ühine nägemus omavalitsuse tulevikust? Kas see seltskond püsib volikogus tegusana kuni järgmiste valimisteni? Kui vastused on eitavad, tasuks ilmselt hääletada mõne paremini organiseeritud erakonna poolt.

Erakonda valides tuleks aga silmas pidada palju vaidlusi tekitanud nn „kahe tooli seadust“ – seadust, mis lubab nüüdsest ka riigikogu ja europarlamendi liikmetel kohalikus volikogus olla. Üleriigiliselt tuntud poliitiku valimist kaaludes peaks küsima, milline on tema seos selle omavalitsusega ning kas ta on motiveeritud kohalikku ellu panustama. Kas see on tema kodukant või pikaajaline valimispiirkond? Kas ta on varem kohalikes küsimustes midagi ära teinud?

VALIMISNÕUNIKUD

Eesti Päevalehe ja Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös ilmuvas artiklisarjas analüüsivad eksperdid sellesügiseste valimiste olulisi teemasid ja aitavad teha tarka valikut.

Mida sel sügisel valitakse?

Tänavu 15. oktoobril valivad sajad tuhanded eestimaalased kohalike omavalitsuste volikogusid. Valimiste tulemusena selguvad rahva esindajad linna- ja vallavolikogudes. Volikogus moodustuv koalitsioon paneb omakorda kokku linna- või vallavalitsuse, kes hakkab igapäevaselt volikogu suunatavat kohalikku poliitikat ellu viima.

Seega valivad inimesed enda kohaliku elu üle otsustajad ning ütlevad välja oma eelistuse linna või valla laiemate arengusuundade ning paljude igapäevaelu valikute kohta.