Audit paljastab ERM-i köögipoole: segadus arvetega ja pool tonni kadunud Brüsseli kapsast
Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas ja avalike suhete juht Kaarel Tarand tellisid Eesti lipu meeneid oma üliõpilasorganisatsioonilt.
Äsja sai lõplikult valmis kultuuriministeeriumi tellitud audit, millega heideti pilk Eesti Rahva Muuseumi (ERM) rahakotti ja selle kasutamisse aastail 2014–2016. Peale auditi telliti ka analüüs selle kohta, kui hästi töötavad ERM-i muuseumipood ja restoran.
„Auditist selgus, et ERM-is ei ole omatulu teenivad üksused saavutanud prognoositud ja oodatud tulemusi, mistõttu esineb risk, et riigieelarveline raha ei lähe kogu mahus muuseumi põhitegevusele ning osa planeeritud tegevusi ei pruugi realiseeruda tasakaalus eelarve piires,” kommenteeris kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits.
Tõlgime: ERM-i restoran, pood ja ruumide rentimine ei ole piisavalt hea äri ja see paneb pinge ka muuseumi ülejäänud tegevusele.
ERM-i direktor Tõnis Lukas suhtub valminud auditisse rahulikult. „Osa tähelepanekuist ja ettepanekutest on juba arvesse võetud ja mitte asjakohastele märkustele on muuseum dokumendis vastanud. Analüüs ja audit toetusid andmetele aastavahetusest, mil seoses üleminekuga uude hoonesse, uutesse ülesannetesse ja uuele organisatsioonimudelile ei olnud kõik juhendmaterjalid, korrad jm veel valminud, sest vajasid praktikas testimist. Käsitleme neid tähelepanekuid valdavalt kasulike ettepanekutena, mis on ka rakendatud. Praktikas mitte elluviidavaid arvamusi uurisime tähelepanuga,” ütles Lukas.
Korruptsioonioht
Kokku 106 lehekülge auditit ja protsessianalüüse toovad esile ERM-i praegused probleemid. Audit leiab, et muuseumi üldised probleemid tulenevad selle liiga kiirest kasvust, kuid toob esile ka konkreetsemaid muresid. Üks neist seostub korruptsiooniohuga.
Audit märgib, et ERM on ostnud Eesti üliõpilaste seltsilt (EÜS) möödunud aastal 8124 euro eest liputeemalisi kaupu. Ohuna viidatakse sellele, et nii ERM-i direktor Tõnis Lukas kui ka avalike suhete juht Kaarel Tarand on EÜS-i liikmed ja ERM-i poolelt ka kuluarvete kooskõlastajad. Pealegi polnud ERM-i 2016. aasta omatulude eelarves liputeemalistele buklettidele ja postkaartidele üldse vahendeid ette nähtud. Hetkeseisuga Lukas enam EÜS-i ei kuulu.
„Ei ole selge, millise ERM 2016 tegevusega seoses on EÜS-ist liputeemalisi buklette ja postkaarte tellitud. Kuna arveid kooskõlastavad isikud on ise ka seotud seltsiga ning ERM 2016 eelarves ei olnud sellisteks kuludeks vahendeid ette nähtud, siis võib olla tegemist ERM-i vahendite EÜS-i suunamisega ja ERM-i rahalisi vahendeid ei pruugi olla kasutatud sihipäraselt. Finantsrisk, mainerisk,” seisab auditis.
„EÜS on ERM-i püsinäitusel eksponeeritava esimese sinimustvalge lipu omanik ja selle ajaloo vaieldamatult parim tundja. Selle ajaloo valgustamine saab toimuda ainult koostöös omanikuga. Muuseumi töötajad ei kuulu ühtegi EÜS-i juhtorganisse, seega nimetatud riskid puuduvad. Rahvuslike organisatsioonide, nagu EÜS ja ERM, koostöö isamaalise kasvatuse alal jätkub igavesti,” kommenteeris Lukas võimalikku huvide konflikti.
Veel huvide konflikte
Ilmsiks on tulnud ka väiksemaid huvide konflikte. Auditi käigus tuvastati kaks Eesti konservaatorite ühinguga tehtud tehingut, millega maksti kahe ERM-i töötaja eest 190 euro eest ürituste osavõtutasusid. Üks neist töötajaist on aga eelnimetatud ühingu liige ja teine, kes ka arve kinnitas, kuulub ühingu juhatusse.
Praeguses ERM-i hankekorras polegi aga muuseumi huvide konflikti vältimise põhimõtteid ja regulatsiooni üldse kirjas. Auditeerijatele antud vastuses lubab ERM edaspidi olukorda parandada ja korraldada sellealase koolituse, et edasisi võimalikke huvide konflikte vältida.
Mis puudutab avalikkuse ees juba möödunud suvel laiemalt käsitletud ERM-i köögihanget, mille puhul kahtlustati, justkui oleksid hanketingimused olnud otseselt ühele tootjale suunatud, siis vastvalminud audit leiab, et sellega oli kõik justkui korras. Kuigi hanke lõppedes esitas kööginõude tootmiseks pakkumuse ainult üks ettevõte, oli ka teistel firmadel võrdne võimalus pakkumust esitada. „Siiski oleme seisukohal, et hankija peab tegema käsitletud hankest järeldused ning vältima tulevikus situatsioone, kus tekib hankes osalejatel suunatuse emotsioon,” sedastab audit. Samalaadne suunatud pakkumuse „emotsioon” tekkis näiteks ERM-i valveteenuse hanke puhul, sest hanke kaotanud turvafirmad väitsid, et oli loodud tingimused G4S-i võiduks. Audit leiab, et teadlikku suunamist siiski ei olnud.
Samuti on segane lugu MTÜ-ga ERM-i Sõprade Selts. See peaks olema muuseumi heaks tegutsev selts, mis korraldab konverentse, näitusi, üritusi ja annab välja trükiseid. Audit küll ei taha kuidagi kahtluse alla seada ERM-i sõprade seltsi vajalikkust, kuid arusaamatust tekitab, miks on seltsi rahastamine seotud ERM-i eelarvega. Näiteks on seltsi palgakulusid tasutud juba pikemat aega ERM-i eelarvest ja ka Svjata Vatra esinemise seltsi korraldatud Tartu jaanitulel maksis 3200 euroga kinni ERM. Audit toob esile, et sellega on riigi raha kasutatud ebasihipäraselt ja on oht, et ERM-i tegevusega mitteseotud kulusid tuleb maksustada lisatulumaksuga.
Kaubik sõitis tagurpidi
ERM-i auditist leiab ka lõbusamaid seiku. Muuseumi numbrimärki 001 ERM kandva kaubiku sõidupäevikust selgub, et auto on 433 kilomeetrit ilmselt tagurpidi sõitnud, sest odomeeter näitas sõidu lõpus vähem kui alguses. Selliste näpukatega selgitab ERM omalt poolt sedagi, miks köögi inventuuri ajal oli sahvrist järsku puudu 495 kilo Brüsseli kapsast ja 123 kilo hapukurki.
Kuid köögi probleemne laoseis on alles esimene punkt muuseumi restoraniga seotud murede nimekirjas. Audiitorfirma Grant Thornton tehtud analüüs ütleb otse, et ERM-i toitlustusvaldkond on kahjumis ja köögi töö korralduses jääb vajaka süsteemsust.
Näiteks on ERM-i restorani toorainekulud tavapärastest märksa suuremad. Probleeme on ka riknenud toidu mahakandmise süsteemiga, mis ei luba toiduvarude üle täpset arvestust pidada. Mahakantud toidu kohta peetakse arvestust kaootiliselt, mahakandmisakte ei kinnita keegi ja toiduainete laos polnud kuni aprillini tehtud nõuetele vastavat inventuuri. Audit peabki suurema toorainekulu põhjuseks seda, et toitu kantakse maha liiga vara.
Toitlustuse biojäätmed kogutakse ühte konteinerisse koos muu olmeprügiga, kuigi jäätmeseadus nõuab toitlustusasutustelt eraldi biojäätmete ladestamist. Sama nõuab ka Tartu linna eeskiri.
Varude tellimine on aga süsteemitu ja laoseisu üle ei peeta korralikku arvestust, vaid tellitakse kaupa kokkade visuaalse hinnangu alusel. Seetõttu ei vastanud tegelik laoseis ametlikule laojäägile. Nii need 123 kilo kadunud hapukurke ilmsiks tulidki.
Samuti on restorani ja muuseumi poe töötajatele makstud tasu riigi rahakotist, kuigi seda teha ei tohi. Seadus näeb ette, et kui ERM teenib oma restoraniga ise raha, siis peaks palgad makstama teenitud rahast. Seda, et ERM maksis oma restorani toitlustusjuhile ja peakokale palka riigieelarve vahenditest, võib käsitada ka riigiabi andmisena ja konkurentsiseaduse rikkumisena.
ERM ei muuda toitlustuses midagi
„ERM on auditisse oma kommentaarina lisanud veenvad andmed, et toitlustuse tulem on positiivne ja muuseumile tervikuna kasulik, seega puudub vajadus midagi muuta,” märkis Lukas oma vastuses audiitorite kriitikale.
Peale eelmainitud puuduste tuvastati riigihangete lepingumahtude ületamist, kirjalike lepingute sõlmimata ja riigihangete tegemata jätmist. Näiteks polnud lepingute ja hangetega korrektselt kaetud ERM-i uue hoone avapidu, mis läks möödunud aasta septembris ühtekokku maksma ligi 290 000 eurot.
„ERM-i uue hoone ja selle sisu mastaapne projekt viidi ellu paljude organisatsioonide koostöös, tähtaegselt ja jäädes algse, 2009. a fikseeritud eelarve piiridesse, mis on Eesti avalikus sektoris harva esinev saavutus. Nii muuseumi ülesanded, roll kui ka majandustegevus kasvasid protsessi lõpuks kümneid kordi. Tegevuspraktika esimese aasta jooksul on organisatsioon tugevnenud, tagatud on pakutava stabiilne kvaliteet ning selles on abiks olnud ka audiitorite soovitused ja ettepanekud,” kommenteerib Lukas kokkuvõtlikult auditis esitatud probleeme.
