Piinlikult korrapärane ja tuim "Keti lõpp"

Draamavaba draama number kaks (number ühe kohta loe Kinoveebist „Minu näoga onu” arvustust) ehk uus Eesti film, mis räägib burgerikohast, selle ainsast teenindajast ja tema igapäevaelust kohas nimega Kett. Tunne on, et kõvasti snitti on võetud Jim Jarmuschi Ameerika kultusfilmist „Kohv ja sigaretid” („Coffee and Cigarettes”, 2003). Kellele meeldib vaadata rahulikult kulgevat kohvikuelu, leiab naudingut ka „Keti lõppu” jälgides.