JUHTKIRI | Parim vähiravi on ennetus
Eesti Päevaleht käivitas eelmisel nädalal artiklisarja, mis käsitleb Eesti vähiravi olukorda. On ju sageli küsitud, miks ei hüvita riik osa patsientide vähiravimeid, mis on kallid ja mille toime pole kindel, kuid millest on mõnel juhul olnud palju abi.
Mõistame, et see on emotsionaalselt väga hell teema. Kuniks Eestist ei leita lõputuid naftamaardlaid, tuleb meditsiinis paratamatult langetada valusaid otsuseid, mis on ratsionaalselt kaalutledes põhjendatud, ent millel võib kohati olla elu hind.
Siinkohal on eriti tänuväärne vähiravifondi „Kingitud elu” tegevus, mis annab võimaluse ka neile haigetele, kes riigilt piisavat tuge ei leia.
Ent kuigi riigi rahakott on piiratud, on ometi võimalik ka praegustes piirides või vähese lisarahaga palju ära teha.
Miks on Eestis vähiravi näitajad kehvemad kui Põhjamaades? Nagu ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiaüksuse juht Vahur Valvere, on Eesti ravikvaliteet Põhjamaade tasemel, kuid arenguruumi on eelkõige tõvele aegsasti jaole saamise, varase avastamise ja ennetusega.
Kohati ei oska perearstid vähki märgata ja inimest eriarsti juurde saata. Kuid veelgi sagedamini ei pöördu inimesed ise õigel ajal arsti poole või ei lähe sõeluuringutele. Probleem on ka riigipoolne – näiteks on rinnavähi sõeluuringu vanusevahemik onkoloogide ja radioloogide arvates liiga kitsas, nad on teinud ettepaneku tõsta ülempiir 62. eluaastalt 69-ndale.
Naistearstid on soovitanud lihtsat, võiks koguni öelda elementaarset moodust, kuidas osalemist suurendada: saata sõeluuringu kutse nutitelefoni, mis annaks inimestele võimaluse n-ö ühe klikiga endale uuringuaeg kirja panna. Tundub uskumatu, et sellist võimalust ei ole veel kasutatud.
Ennetus tähendab ka tervislikumat elustiili, mis vähendab vähki haigestumise tõenäosust, alustades suhtumisest toitumisse, tubakasse, alkoholi ja sportlikku eluviisi ning lõpetades päikesekreemi kasutamisega lõunamaa päikese all peesitades. Iga kord, kui leiame vabanduse jätta trenni minemata või võtame peolauas järgmise koogitüki, ei teeks paha seda meenutada.
Isegi kui riigieelarve on pingeline, on võimalik vähiga võideldes palju ära teha. Eelkõige tuleb muuta mõtlemist ning võtta ennetust ja varajast avastamist senisest tõsisemalt. Niimoodi kokku hoitava raha arvel õnnestuks ehk leida pikas plaanis lisaraha ka nende aitamiseks, kelle ravi meditsiinisüsteem praegu piisavalt toetada ei suuda.