Vahur Kersna Mihkel Raua raamatust: kirjanike pere Ivanushka kirjutab nii nagu kõlaks rock'n'roll oma parimas – targalt, häbitult ja hoogsalt

Möödunud esmaspäeval "Ringvaadet" vaadates püüdsin mõista, millest räägib nende uhke stuudio esimese külalise Mihkel Raua uus raamat. Paraku polnud peale hitikirjaniku enda keegi teine vist viitsinud teost veel lugeda ja seetõttu ei hakatud Mihklilt raamatu kohta ka lähemalt pärima. See-eest saime kahjurõõmust nurrudes näha, kuidas halastamatu intervjueerijana tuntud multitalent koonupidi kotti aeti – no ei tunne mees Eesti filmiklassikat! Ise veel intellektuaal sihuke!

Aga mind huvitas hoopis raamat, sest: "Musta pori näkku" oli epohhiloov teos, hiiglaslik krüsanteem Eesti õiteehtes kirjanduspõllul. Ka (nii lohiseva pealkirjaga, et ei viitsi seda väljagi kirjutada) "Kus ma olen...jne" veetis pikalt ja teenitult aega müügitabelite esiotsas ning võiks mitmel põhjusel täna vabalt kuuluda koolide kohustusliku kirjanduse nimistusse.

Õnneks pole Mihkli teoseid saatva üliedu põhjuseks mitte ainult teda paksu pilvena ümbritsev eetrifluidium. Kirjanike pere Ivanushka kirjutab nii nagu kõlaks rock'n'roll oma parimas – targalt, häbitult ja hoogsalt. Iga lause kannab mõtet. Kohati kontideni lõikav eneseiroonia teeb relvituks.