Äsja lõppenud mess World Skills näitas, et õige ameti valik on tublile ametimehele investeering tulevikku, nagu on seda näiteks investeering väärtpaberitesse, aktsiatesse, kinnisvarasse - ent selle erinevusega, et see investeering on 100% ametimehe enda kontrolli all.

Maailm on muutunud

Eesti selle aasta World Skillsil esindatud viiest erialast olid neli seotud loomingulisuse ja käeliste oskustega ning üks tööstusliku mehhatroonikaga, kus 50% on IT ja programmeerimine ning 50% tootmisprotsessi koostamine. Samas ei koosne maailm ainult enim propageeritud IT-st ja mängudest.

Selleks, et IT ja mängutööstus saaks midagi luua, on vaja tervet armeed insenere ja tööstustes töötavaid spetsialiste, kes teavad ja oskavad midagi teha oma kätega, kasutades selleks kaasaegseid automatiseeritud toomisvahendeid. Mida tugevamad on Eestis erinevate ametimeeste oskused ja kompetentsid, seda tugevam on Eestis tööstus ja ettevõtlus laiemas mõttes.

Kurb on tõdeda, et noorte ametiõppe korralduses riigitasemel on palju arusaamatut. Kuigi on ostetud seadmeid ja paigutatud palju raha betooni, on see pigem hägustanud haridusministeeriumi ametnike arusaama sellest, milline on tegelik õpikoormus ametikoolides.

Parimad kutseõppijad tulevad ikka gümnaasiumist

Eriti lühinägelik on eristada/jagada gümnaasiumi ja ametikoolidesse pääsevaid õpilasi keskmise hinde alusel, andmata endale aru, millise koormuse paneme noortele, kes suunduvad kutseharidusse õppima. Õpilane, kellele päevakooli mammutklassis õppimine pole soovitav (tema keskmine hinne jääb alla 3,7), satub olukorda, kus noore inimese koormust suurendatakse kaks korda, sest sama aja jooksul on vaja omandada gümnaasiumiharidus ning elukutse.

Selliseid otsuseid saavadki kabinettide vaikuses vastu võtta ametnikud, kes ei ole ise päevagi õppinud kutseõppeasutuses.