Pilk vee alla toob Lennusadama merepõhjast päevavalgele õllepudelid, hunniku rehve ja ümarmudilaga poti

Sadamaalad on aktiivse inimtegevuse tõttu paratamatult prügisemad, kuid Eesti mereranniku olukord on suhteliselt hea.

„No siin on seda jõhkralt! Sul jääb protokollileht väikeseks,” hüüab Kaire Kaljurand pärast esimest vee all käiku Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi koordinaatorile Teemar Püssile, kes tuukri tegutsemist kaldalt jälgib.

Kaljurand ja Püss panevad nimelt protokolli kirja iga väiksemagi prügitüki, mille merepõhjast või kaldalt leiavad. Seda teevad nad Eesti mereala seire ja seisundi hindamise programmi osana, millega seiratakse prügi Eesti rannikumeres. Üle Eesti on luubi all kokku 16 seireala ja seekord on uurimisobjekt Lennusadama basseini ja kõrvalasuva Patarei vangla merekalda lähedane meri.