Mi­nis­tee­riu­mi loo­dus­kait­seo­sa­kon­na peas­pet­sia­list Kad­ri Ala­si mär­kis, et kui va­rem ei suu­de­tud rei­silt kaa­sa os­te­tud loo­ma loo­dus­lik­ku pä­ri­to­lu tõen­da­da, pää­ses pa­tus­ta­ja vaid ku­ni 18 000-kroo­ni­se trah­vi maks­mi­se­ga. Nüüd tu­leb elu­sa su­ve­nii­ri ost­jal sel­li­sel ju­hul täien­da­valt hüvi­ta­da ka kesk­kon­na­kah­ju.

Näi­teks ühe ini­mahv­la­se eest tu­leb väl­ja käia mil­jon, kait­sealus­te su­le­lis­te eest ku­ni pool mil­jo­nit ja ko­tis si­pu­ta­va roo­ma­ja eest ku­ni 50 000 kroo­ni.

Maod pudelis

Ala­si mär­kis, et igal aas­tal jääb ohus­ta­tud lii­ki­dest val­mis­ta­tud ese­me­te­ga pii­ril va­he­le kümme­kond ini­mest. Kui­gi eest­las­te rei­si­hi­mu on jär­je­kind­lalt kas­va­nud, po­le sel­lis­te õigus­rik­ku­mis­te hulk siis­ki olu­li­selt suu­re­ne­nud. Ala­si pi­das sel­le põhju­seks as­jao­lu, et ini­me­sed on nõue­test tead­li­kud.

Ala­si tõi näi­teks ühe vär­vi­ka­ma hil­ju­ti­se juh­tu­mi me­he­ga, kel­lelt toll kon­fis­kee­ris ka­ru­na­ha. Sel­le oli ul­jas­pea pa­haai­ma­ma­tult Kamtšat­kal käies ko­ha­pealt tut­ta­va­le sünnip­äe­vaks kin­ki­mi­seks kaa­sa ost­nud.

Eest­las­te ühest po­pu­laar­se­mast rei­si­siht­ko­hast Taist naas­ja­te seas on hitt­su­ve­nii­riks muu­tu­nud ühes ürti­de ja ka skor­pio­ni­de­ga pu­de­lis­se to­pi­tud maod.

Aaf­ri­kast aga ki­pu­vad ini­me­sed kaa­sa too­ma ele­van­di­luust kae­la­kee­sid ja ku­ju­ke­si, mil­le toll sa­mu­ti pii­ril ära võtab.

Üht­la­si on Ees­ti ap­tee­ki­des ühes loo­dus­too­de­te me­nu kas­va­mi­se­ga prob­lee­miks muu­tu­nud ka näi­teks ka­ru­sa­pist või -ras­vast ja ha­rul­das­test tai­me­dest val­mis­ta­tud kree­mid ning muud ime­toi­met lu­ba­vad ke­havõided.

Kõige pa­rem pii­ril tek­ki­da võiva­te prob­lee­mi­de väl­ti­mi­se viis on jät­ta taim­set või loom­set pä­ri­to­lu su­ve­nii­rid ost­ma­ta.

Ala­si nen­tis, et kui­gi ap­tee­ki­de­le on vas­ta­vad mär­ku­sed teh­tud, po­le need too­ted let­ti­delt ka­du­nud. Uue kor­ra ko­ha­selt võib aga iga ka­ru­sa­pi gram­mi eest sis­se nõuda 1000-kroo­ni­se kah­juhüvi­ti­se.

Ala­si vii­tas, et kõige pa­rem pii­ril tek­ki­da võiva­te prob­lee­mi­de väl­ti­mi­se viis on jät­ta taim­set või loom­set pä­ri­to­lu su­ve­nii­rid ost­ma­ta. „Iga ost te­ki­tab tu­ru. Sa­lakütt peab saa­gi­le jah­ti vaid siis, kui saa­gi jä­re­le on nõud­lust,” tä­hen­das ta.

Neil, kel­lel on kin­del soov n-ö bio­loo­gi­list pä­ri­to­lu su­ve­nii­re os­ta, soo­vi­tas Ala­si en­ne sel­geks te­ha, mis lu­be on sel­leks va­ja.

„Üks osa ini­mes­test, kel pii­ril prob­lee­me te­kib, po­le liht­salt lu­ba­de va­ja­lik­ku­sest tead­li­kud. Tei­sed aga on tee­ma­ga kur­sis, kuid tea­vad, et ei jõua nä­da­la või paa­ri pik­ku­se rei­si jook­sul ko­ha­peal lu­be kor­da aja­da, ning loo­da­vad ju­hu­se­le, et ei jää pii­ril va­he­le,” rää­kis ta.

Kah­juhüvi­tis­te­ga seo­tud muu­da­tus­te kõrval sea­dus­tab mi­nis­tee­rium ka võima­lu­se ha­ka­ta edas­pi­di sis­se nõud­ma võõrlii­ki­de loo­du­ses­se lask­mi­se­ga seo­tud kah­ju.

Näi­teks iga in­va­siiv­se tai­me-i­sen­di loo­du­ses­se lask­mi­se­ga kesk­kon­na­le te­ki­ta­tud kah­ju eest tu­leb maks­ta 200, iga loo­ma eest aga ko­gu­ni 5000 kroo­ni.

350 miljonit taime ja looma

•• Maailmas on üle 13 000 liigi imetajaid ja linde, kümneid tuhandeid roomajaid, kahepaikseid ja kalu ning miljoneid putukaid ja teisi selgrootuid.
•• Kümneid tuhandeid neist ohustab inimene nii elupaikade hävitamise, jahipidamise, reostamise kui ka ebaseadusliku kaubandusega.
•• Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka illegaalne, on viimastel aastakümnetel ohtlikult suurenenud. Kui jätta kõrvale kalandus ja puidutööstus, hõlmab see praeguseks igal aastal enam kui 350 miljonit looduslikku taime ja looma.
•• Oma miljarditesse dollaritesse küündiva aastakäibega on ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine maailmas kohe narkoäri ja relvakaubanduse kannul.
•• Ohustatud liikidega kaubandust reguleeriva nn CITES-i konventsiooni nimestikesse on kantud üle 30 000 liigi.