Liina Kersna: öised tuled lastetoa akendes – on see edukuse hind?

Üks minu hea tuttav võttis oma algklassis käiva lapse katsetega sisse saadud koolist päevapealt ära. Sest avastas, et lapse toas põleb öösiti tuli – laps õppis! Tüdruk jättis mulje, et läheb magama, kuid ärevus koolipäeva ja -kohustuste ees sundis teda öistel tundidel hoopis koolitöid tegema. Ikka rohkem ja kauem.

Teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et rahulolev ja liikuv laps omandab õpitut paremini. Tema keskendumine on kergem, meelde jääb lihtsamalt ning suhted kaaslastega sujuvad. Ärev, hirmunud või stressis laps ei suuda oma võimete kohaselt õppida. Kodutööde keelamise debatis tasuks mõelda, kuidas me saaksime muuta õpetamist lastele efektiivsemaks. Ja otsida vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas meie lapsed teavad, milline õpistrateegia toimib nende puhul kõige paremini? Uuringud näitavad, et enamus tuubib ning arvab, et see ongi kõige efektiivsem. Tegelikult on tegemist kõige ebaefektiivsema strateegiaga.

2. Kas koolipäevas on piisavalt liikumist, mis toetab õppimist? Tartu Ülikooli liikumisuuringust teame, et iga neljas Eesti koolilaps on ülekaaluline ja vaid 24 protsenti 7-13-aastastest lastest liiguvad päevas minimaalselt soovitud määral ehk vähemalt 60 minutit.

3. Kuidas on koolipäev üles ehitatud – kuhu on paigutatud suuremat pingutust nõudvad tunnid? Me ei peaks lastelt nõudma täispingega tööd ajal, mil teadlaste hinnangul ei ole õpilased valmis efektiivselt õppima, näiteks kell 8 hommikul.

4. Kas meie hindamissüsteem pigem toetab lapse arengut ja õpiindu või tekitab hoopis trotsi?