Enamikes Nõuka-aegsetes teatmeteostes oli Punaarmee sünnikohana reeglina kirjas Narva ja Pihkva, Keila tuli ühel hetkel juurde kui Eesti NSV punaajaloolaste panus, mis mõistagi soosis nn. ühisajaloo kirjutamist. Praegu ilmub kirjandust tohutult ja kõigel ei jõua silma peal hoida, ent põgus mitmes keeles guugeldamine lubab väita, et tänagi märgitakse Punaarmee sünnikohana vaid kahte suuremat lahingupaika. 2002.a. nimetas Putin antud päeva ümber „Isamaa kaitsja päevaks“, ent ta on ikka jäänud tahaplaanile Suure Isamaasõja Võidupäeva tähistamisega võrreldes.
Tänane aasta on siiski eriline, sest Punaarmee, mille järglaseks praeguseid relvajõude peetakse, saab 100. aastaseks. 1917.a. sündmuste 100 aasta tähistamine möödus Venemaal suhteliselt tagasihoidlikult (tulenevalt paljuski Putini kriitilisest hoiakust oktoobrirevolutsiooni suhtes). Punaarmee sünni 100. aastapäevast oli veel jaanuari lõpus teada, et kesksed pidustused toimuvad Moskva külje all asuvas Kubinka pargis, kus vastava aja mundrites mängitakse läbi Pihkva ja Narva lahingud, samuti Halhin-Goli, Stalingradi ja Sapuni (too viimane asub teatavasti separatistide kontrolli all olevas Donbassis) lahingud.