17.02.2018, 20:28
Toomas Alatalu: kas soov saada vene keele diktandi üleilmseks pealinnaks oli läbi räägitud ka EV 100 tähistamise komiteega?
Nõukogude aega mäletavad inimesed teadsid hästi, et veebruaris kontsentreerus kogu propaganda Punaarmee loomise aastapäevale, mis oli vaat et sündinud Eestimaa pinnal. Tulenevalt kehtestatud ajaloodoktriinile peeti Punaarmee sünnilahinguteks bolshevikele truudust vandunud väeosade relvakokkupõrkeid Saksa armeega 23. veebruaril 1918 Keilas, Narvas ja Pihkvas (Pskovis).
FOTO:
Olgu kohe meenutet seegi, et rahvahääletuse tulemusena arvati detsembris 1917 jõe kahel kaldal asuv Narva ja „tema ümbruskond“ taas Eestimaa koosseisu.
Enamikes Nõuka-aegsetes teatmeteostes oli Punaarmee sünnikohana reeglina kirjas Narva ja Pihkva, Keila tuli ühel hetkel juurde kui Eesti NSV punaajaloolaste panus, mis mõistagi soosis nn. ühisajaloo kirjutamist. Praegu ilmub kirjandust tohutult ja kõigel ei jõua silma peal hoida, ent põgus mitmes keeles guugeldamine lubab väita, et tänagi märgitakse Punaarmee sünnikohana vaid kahte suuremat lahingupaika. 2002.a. nimetas Putin antud päeva ümber „Isamaa kaitsja päevaks“, ent ta on ikka jäänud tahaplaanile Suure Isamaasõja Võidupäeva tähistamisega võrreldes.