Leelo Tungal: loodan, et mu lapselapsed ei pea kunagi kogema midagi sellist nagu mina lapsepõlves

Mis tunne on väikesel tüdrukul, kelle ema viivad ära võõrast keelt rääkivad võõrad mehed? Aga mis tunne on vanaemal ja tunnustatud kirjanikul, kes vaatab filmi sellest, milline oli tema lapsepõlv Nõukogude okupatsiooni all, kui ema oli kaugel Siberis vangis?

Kirjanik Leelo Tunglal (70) on põnev ja kiire aeg: järgmisel nädalal jõuab kinodesse film tema enda lapsepõlve ärevamatest aastatest. Emakeelepäeval sai ta aga kultuurkapitali aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse kategoorias ning ega ilmaasjata mainitud peale mulluse kogumiku „Halloo!” ära ka suurt panust Eesti lasteluulesse, laulusõnade kirjutamisse ja tõlkimisse.

Isiklikel mälestustel põhineva kolmeosalise raamatu „Seltsimees laps” põhjal vändatud film räägib sellest, kuidas möödusid väikese Leelo, tema isa Felixi, tädide ja teiste sugulaste neli ja pool aastat, kui elati teadmisega, et ema Helmes võib koju naasta alles 30 aasta pärast.