Minevikku kujutavate piltide kõrval on mütoloogia- ja pärandiainelised teosed, kuna ajalugu on nii mõnigi kord põimitud rahvaluule ja -kultuuriga.

Näitusel eesti olulisemate mälupaikade kaupa – eepos „Kalevipoeg“, soome-ugri päritolu, Tallinna vanalinn, muistne vabadusvõitlus, Jüriöö ülestõus, Mahtra sõda, 1905. aasta revolutsioon, Eesti Vabadussõda, 1940. aasta juunipööre, Teine maailmasõda ja Eesti taasiseseisvumine – esitatud pildid markeerivad kohaliku identiteedi muutumist ajas. Samas näitavad need pildid rahvusüleste motiivide mõju rahvuslikule ajalootõlgendusele: ettekujutust Eesti ajaloost on mõjutanud suhted baltisaksa ja nõukogude pärandiga, nagu ka rahvusvaheliselt levinud teemad ja vormivõtted.

Näitusega kaasneb mahukas raamat „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis“. Raamat võtab kokku autorite rohkem kui viis aastat kestnud ajaloopildi uurimistöö, pakkudes esimest nii põhjalikku ülevaadet Eesti ajaloopiltidest varauusajast tänapäevani.

Näitus on osa Eesti Vabariik 100 sündmuste programmist ning on avatud kuni 5. augustini 2018.