Romaan areneb kahe paralleelse jutustusena, üks neist 1969. aastal sündinud ja emaarmastuse puuduses üles kasvanud tütre lugu, teine 1944. aastal sündinud ema lugu, kes andeka günekoloogina ennast töö abil kõigest ümbritsevast ära lõikab. Kolmanda osapoolena tõuseb esile vanaema, kes püüab anda lapselapsele seda, mida ema lapsele anda ei suuda. „Emapiim” kannab lugeja läbi enam kui nelja aastakümne, keskendudes aastatele 1970.-1980. Lootusetu vastuhakk nõukogude süsteemile on tuntav igal romaani leheküljel. Petlikult lihtsas keeles kirja pandnud jutustus tegeleb küsimustega vabadusest ja võimust, emadusest ja usust.

Läti lugejad on öelnud, et „Emapiim” on tervendava mõjuga ja paneb oma eluraskustele vaatama uue pilguga. Romaani tõlkeõigused on müüdud 10 keelde. Nora Ikstena loomingust on seni eesti keeles ilmunud kaks romaani: „Elu pühitsus” Ita Saksa ja „Neitsi õpetus” Kalev Kalkuni tõlkes.

7.-12. maini on Tartu taas kirjandusfestival "Prima Vista" külaliste päralt. Tänavuse festivali alateema "Tulevikutuuled" viib mõtted noortele, kutsudes fantaseerima ja unistama homsest maailmast.