Mis puudutab Juhan Partsi tegevust majandusministrina, siis just tema oli see minister, kes viis 2012. aastal valitsusse ettepaneku, mille kohaselt omanik ehk Eesti valitsus keelas Eesti Energial taotleda Narvas taastuvenergia tootmise eest siseriiklikku taastuvenergia toetust. 2013 aastal valitsuskabinet uuendas seda otsust ning pärast seda pole ükski valitsus pidanud vajalikuks seda ära muuta. Selle otsuse tagamaad olid lihtsad. Kuna siseriiklike toetuste abil taastuvenergia tootmine kasvatas jõudsalt elektritarbijate kulusid, siis pidas IRL vajalikuks riigile kuuluva ettevõtte kaudu nende kulude kasvu pidurdada.

Olukord on aga hoopis teistsugune, kui me räägime Eesti võimalustest statistikakaubanduses. Kuna Eesti on Euroopa Liidu (EL) poolt seatud 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi juba täitnud, siis on meil tekkinud hea võimalus kodumaise taastuvenergia tootmise arendamiseks kasutades selleks teiste EL-i riikide poolt võimaldatavaid toetuseid. Arvestades seda, et iga põletamata jäänud fossiilkütuse tonn vähendab keskkonna- ja õhuheiteid Eestis, ei ole põhjust biomassi kasutamist energiatootmisel kuidagi häbimärgistada. Aurukatla tehnoloogia võib küll juba 200 aastat vana olla, kuid selle tehnoloogia abil toodetakse Eurostati andmetel jätkuvalt umbes 50% EL-i taastuvenergiast. Sellele järgnevad hüdroenergia ja tuuleenergia alles vastavalt ca 14% ja ca 12% osakaaludega.