Senine praktika, kus kohtuistungite infot ei mass-salastata, toimib hästi. Seda ei ole vaja muuta. Muutmine läheks vastuollu ka põhiseadusega.

Ametnikud pole vaevunud seda punkti rakenduseelnõu seletuskirjas põhjendamagi. Tõsi, isikuandmete kaitse seadus käsitleb kohtuistungite infot juba ammu delikaatsete isikuandmetena. Põhjenduseks toodi süütuse presumptsioon ja kuriteo ohvrite kaitse.

Ent kohtuistungite info avaldamise keelamine läheb vastuollu põhiseaduse 24. paragrahviga: „Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.” Sisuliselt ei ole kohtuistung ju avalik, kui avalikkus ei tea selle toimumisest. Tõeliselt delikaatsete juhtumite puhul kaitseb kohut käijaid põhiseaduse paragrahvi teine pool, mis lubab istungid erijuhtudel kinniseks kuulutada.

Senine praktika, kus istungite toimumise infot ei mass-salastata, toimib hästi. Seda ei ole vaja muuta. Istungite avalikkuse põhimõte ei ole põhiseadusse pandud inimeste uudishimu rahuldamiseks. Kohtuistungi avalikkus aitab tagada seaduste ühetaolise kohaldamise kõigi puhul, hoiab ära alusetuid kohtulahendeid ja takistab kohtus „kõige võrdsemate” eelistatud kohtlemist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena