Suures poliitikas käivad asjad üldse lihtalt – see sulle, see mulle, nõus? Nõus, ainult et selle tingimusega! Hiljem tulevad väljaõppinud toimetajad, kes panevad kogu jutu silmakirjalikku diplomaatia või kokkulepete keelde. Trumpi ajal on variserluse kometit jäänud vähemaks, kuna ta ise (või sekretär tema nimel?) säutsub tavatu avameelsusega.

Aga juba Stalin teadis, et riikide vallutamine algab riigipeade vallutamisest. Ja kui osavalt ta seda kõikjal tegi! Näiteks Eestiski.

Kuidas tõmmata liistule rekordmadala reitinguga Trump? Tšekistitarkus õpetab – esmalt tuleb tema reiting veel madalamale lasta ning siis tuleb Trump ise, värisevi käsi, abi paluma, et jääda presidendiametisse ka pärast 2020. aasta valimisi. Nagu ikka, on tõhusaks relvaks kuulujutud, kasulikumaks kui tuumapommid. Lasta lahti igasugust kõmu, ka üpris võigast. Pole eriti tähtis, kas jutt vastab tõele või mitte. Tähtis on see, et kindla peale on niisugune kõlaks lendu lastud ning järelikult mõjub see nii Trumpi elektoraadile kui ka Trumpile endale.

Aususel ja demokraatial on üldse raske tšekistlike riugaste vastu seista. Ent Trump on ärimees, tema tahab teada, kui palju Venemaa maksaks, kui Ameerika viiks oma väed tervest Euroopast välja? Mida ta saab, kui USA hakkaks Ukraina asemel toetama Venemaad? Jätaks Põhja-Korea Venemaa ja mitte Hiina hoolde? Pööraks Kuriilide küsimuses Jaapanile selja? Tunnustaks Venemaa huve endise Nõukogude Liidu piires? Teeme kaupa! Venemaal on oma valuuta, nimelt suur Siber, rikkusi pungil täis nii maa all kui maa peal, pole vaja seda hiinlastele kinkida. Andke kontsessioonid Ameerikale! Krimm teile, Siber meile!